Sageli võib kaasuda väikeste valgete laigukeste või joonekeste teke, mis aja jooksul kasvavad välja. Küünt võivad traumeerida vigastused igapäevase töö käigus (puussepp, kingsepp jt.), lahustid ja kemikaalid, küünte närimine ja nokkimine ning liiga agressiivne maniküür. Mõned nahahaigused võivad samuti kahjustada küünt. Näiteks kuni 50% psoriaasi patsientidel esinevad küünte muutused ja sageli ka haprus. Koldelise juustekaoga patsientidel kaasuvad ligi 2/3 juhtudel küünteprobleemid, nagu augukesed, pikipidised lõhed ja küüneplaadi õhenemine. Ekseem võib kahjustada küüne kasvutsooni ning põhjustada küünte haprust ja kihistumist. Organismi üldhaigused, nagu näiteks perifeerse vereringe häired, endokrinoloogilised häired (kilpnäärme haigus, diabeet jt), hingamisteede haigused, osteoporoos ja isegi süüfilis, võivad olla haprate küünte tekke põhjuseks
Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent, ookeani keskahelik, jne) orogeenid e
progresseerub tõusvalt. Umbrohtumuse kontrolli all hoidmiseks on vajalik keemiline tõrje. -ökonoomilist (umbrohutõrjeks tehtavad kulutused on võrdsed või väiksemad enamsaagi maksumusest) Ökonoomilist tasandit iseloomustavad lühiealiste liikide keskrindes tihe ja ülarindes olevate hajus esindatus ning vegetatiivselt hästilevivate mitmeaastaste umbrohtude sageli ülarindes paiknevad ja koldelise levikuga liigid. Keemilise umbrohutõrjeta on saagilangus küllaltki suur. Põldohakas maheviljeluse probleemumbrohi (Mahepõllumajanduse leht) Enn Lauringson Põldohakas on nii meil kui ka Lääne-Euroopas kujunenud maheviljeluses üheks kõige rohkem probleeme tekitavaks umbrohuks. Tema kontrolli all hoidmine nõuab kogu maaviljeluse süsteemsust. Kuigi ta on hea meetaim ning temaga on seotud ligi 80 looma- ja putukaliigi