vahel ka lohkude ridadest. Asulad Eestist on teada umbes 25 Narva kultuuri asulat, mis paiknevad peamiselt omaaegsel rannikul. Asulate paiknemine veekogude ääres on püügimajanduslikule ühiskonnale üldiselt iseloomulik. Need olid kohad, kus ristusid erinevad loodusressursid. Tuntumad Narva kultuuri asulad on Kääpa, Narva Joaoru, Akali, Riigiküla, samuti Kõpu, Vihasoo ja Kõnnu. Neist on leitud peamiselt koldekohti. 9 Hoonete jäänuseid peaaegu säilinud ei ole. Vihasoost on siiski teada ühe ümmarguse põhiplaaniga, umbes 8 m läbimõõduga hoone jäänused. Alates 7200 ema kuni noorema kiviaja esimese poole lõpuni valitses Eestis atlantiline kliimaperiood. Kliima oli sel ajal praegusest mõni kraad soojem. Sel ajal levisid eesti alal lehtmetsad, kus elas rohkesti saakloomi: põtru, ürgveiseid, metssigu, metshobuseid, kopraid, karusid. Sel ajal elas
lähedusse. Talveelamud olid sageli püstkoja tüüpi, mille sõrestik oli kas puuritvadest või mammutiluudest ja -võhkadest, mis pealt kaeti mammutinahkadega. Ridvad seoti ülevalt nt loomasooltega kokku, seest seoti ritvade külge karusnahad, et need sooja hoiaksid, väljapoole hoonet, põhja ümber pandi suuri kive. Idapoolsetel aladel elati mõnikord aga a pikkades majades, kus oli mitu sissepääsu ja palju koldekohti. Suvel liikusid inimesed ringi vastavalt jahiloomade liikumisele, talvel pöörduti tagasi oma põhilisse elukohta. Ka oma surnuid maeti sageli sinnasamasse, kus elatigi. Inimesed tegelesid endiselt küttimise ja korilusega. Püüti ka kala. Elasid füüsiliselt rasket elu. Lisaks mitmesugustele viirushaigustele esines neil ka mitmesuguseid selgroo ja kaelavigastusi, traumasid. Terminil kromanjoonlased ei ole mingeid taksonoomilisi tähendusi, see viitab lihtsalt
annaabi.ee 
