Tabel 1 20% niiskusega küttepuidu suitsugaasi koostis liigõhuteguriga α=2 Mahuprotsent Komponent 9,012% CO2 10,895% H2 O 70,70% N2 9,391% O 2. 100% Kontroll (kõik kokku) Joonis 1 Suitsugaasi koostis. Jooniselt on näha, et põhilise osa moodustab lämmastik, seega on koldegaasid õhuga üpris sarnased. Ligikaudsetes arvutustes võibki sellest lähtuda. 5. Soojuskadudest suure osa moodustab suitsugaasi kõrgest temperatuurist tulenev q2. Mõõdetud suitsugaasi temperatuur on 200 ˚C. Välisõhu temperatuur 0 ˚C. Kuna suitsugaas lahkudes korstnast ei anna enam soojust, siis see jahtumine, mis toimub väljas on soojuskadu. Kao saab arvutada lihtsa soojushulga valemiga Q2 = c’ · V · Δt – see on ühe
asuva lukukiviga. Kannakivid toetatakse külgseintele, võlvi vuugid tuleb teha õhukesed, kusjuures vuugi paksus võlvi aluspinnal ei tohi olla üle 2 mm. Võlvi ülemisel pinnal võib vuukide paksus olla suurem mis oleneb võlvi kõrgusest. Võlvi ladumiseks on soovitatav kasutada spetsiaalseid kiilukujulisi võlvitelliseid. Võlv laotakse seotises, võlvi tagumise otsa ja kolde tagumise seina vahele jäetakse 15-20 cm laiune koldekaev, mille kaudu tõusevad koldegaasid esimesse lõõri KT küsimused 1. Potsepatöö põhireeglid 2. Üldnõuded ahjudele 3. Ahjud soojamahtuvuse järgi 4. Ahjud materjali, lõõristiku ja kolde järgi 5. Kuidas laotakse kolde võlvi 6. Milliseid mörte kasutatakse potsepatöödes 7. Kirjelda umbsepõhjaga ja restkoldega ahjusid 8. Nõuded kolletele Üldnõuded korstente, ahjude pliitide, kaminate ja nende vundamentide ehitamisel
annaabi.ee 
