·Ino vihkas oma kasulapsi ning tahtis neist lahti saada. 3 ·Hermes andis Nephelele jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. ·Jäär päästis lapsed ohvrialtari juures ära. ·Jäär lendas Egeuse mere kohal ning pillas Helle vette. Helle uppus ära. Seda merd hakati nimetama Helle mereks. 4 ·Jäär maandus Kolchises. ·Phrixos jäi Kolchisesse elama ja sealne kuningas Aietes andis talle oma tüte Chalkiope naiseks. ·Phrixos overdas tänutäheks oma jäära Zeusile ning kinkis selle naha(kuldvillaku) Aietesele. ·Jäärast sai jäära tähtkuju 5 ·Lolkose kuningas Pelias käskis pärast seda oma vennapojal Iasonil kuldvillaku Kreekasse tagasi tuua, lubades talle selle eest oma trooni.
Oidipus enda pimedaks ja läks maapakku. Article I. Argonautide müüt Kreeka müütidest peegeldusid samuti kreeklaste sõja- ja mereretked kaugetele maadele. Nii kirjeldab üks poeem kreeka kangelaste meresõitu "Argo"- nimelisel laeval, mille järgi nimetatakse ka kangelasi argonautideks (kreeka keeles "Argol sõitjateks"). Retke juhiks oli Tessaalia kangelane Jason, kellele kuningas Pelias tegi ülesandeks ära tuua kuidvillak (nõiduslik jäära nahk), mida hoiti kaugel Kolchises (Kaukasuses). Kuldvillaku kättesaamiseks tuli Jasonil teostada pikk ja ohtuderikas teekond Musta mere idarannikule. Ühe esimesi vägitegusid teostasid argonaudid, kui nad olid jõudnud poolsaarele, kus elutses kuningas Phineus, kes oli kord vihastanud Zeusi; Zeus oli ta selle eest pimedaks löönud ja saatnud ta kallale metsikud linnud harpüiad. Harpüiadel oli raudne nahk ja küüned. Nad võtsid ära pimeda Phineuse jaoks valmistatud toidu ja lendasid minema. Phineuse teenrid
Orpheus, Achilleuse isa Peleus jt. Kaasa tuli ka Herakles, kuid poolel teel jäi argonautidest maha. Ühes vahepeatuses jäi sangar ootama oma sõpra Hylast, kes läks allikast vett tooma ja kes jäigi kadunuks. Müüdi kohaselt röövisid ilusa nooruki nümfid (seega noormees uppus). Teel Kolchisesse juhtus argonautidega mitmeid seiklusi, mis aga kunstnikke suurt köitnud pole. Küll aga on kunstnikke paelunud argonautide viibimine Kolchises ja sellele järgnenud sündmused. Kui Kolchise kuningas Iasonilt kuulis, mis kreeka sangareid tema poole tõi, teeskles ta, et nõustub kuldvillakut neile loovutama, kuid ühel tingimusel Iason peab taltsutama kaks ninasõõrmeist tuld purskavat härga, need adra ette rakendama ja üles kündma põllu, kuhu tuli külvata draakoni hambaid. Juhtus aga nii, et Kolchise kuninga tütar MEDEIA, kes tundis oivaliselt võlukunsti, armus Iasonisse
Päike rõõmustab selle üle, ent Armastus väidab, et tema on juba ammu liitnud Iasoni ja Lemnose kuninganna Hypsipyle. Jumalad valmistuvad jõuprooviks. Esimene vaatus Kolchise lossiaias. Medeia lossis ongi Jupiterile pühendatud kuldvillak, mida valvab hirmuäratav koletis. Kas Iason söandab sellega võitlusse astuda? Viimasel ajal on ta end pigem armuasjadele pühendanud. Lemnose saarel veedetud aastal sai temast Hypsipyle abikaasa ja kaksikute isa. Kolchises külastab Iasonit tundmatu daam, kes ka juba on jõudnud Iasonile kaksikud kinkida. Vägilane Herakles on sügavas mures oma pealiku pärast. - Ateena kuningas Aigeus, Medeia kunagine armastatu, püüab asjatult Medeia südant tagasi võita. Saabub Hypsipyle läkitatud Orestes, et uurida, kuhu on kadunud Lemnose kuninganna armas abikaas Iason. Aigeuse kokutavalt teenrilt Demolt kuuleb ta Iasoni uutest armuseiklustest
annaabi.ee 
