Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimis- ja abiseadmetest ning vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks muutvast hüdromootorist või hüdrosilindrist. Eelised: lihtne saada kulgevat ja pöörlevat liikumist; ülekoormusi saab vältida; ühtlane ja täpne liikumine; hea soojusvahetus. Puudused: tuleohtlikus töövedeliku ja tema aurude lekkimisel; suhteliselt madal kasutegur; töövedeliku tundlikus saastumise suhtes. Hammasratas-, kolbradiaal- ja kolbaksiaalhüdromootori skeemid ja tööpõhimõtted. Hammasratasmootor: hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks: imemispooleks, kuhu avaneb pumba sisselaskeava ja survepooleks, kuhu avaneb pumba väljalaskeava. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik imemispooles hambavahedesse ja kantakse survepoolde. Seal hammasrattad hambuvad ja hambavahedes olev vedelik surutakse pumba survetorusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja, on
Edasine kiiruse tõstmine, kui masina ehitus seda võimaldab, toimub ergutusvoolu vähendamisega. Saab muuta ka : toitepinget, ankruvooli ankru sildamine takistiga, ergutusmähise sildamine takistiga. HAMMASRATASMOOTOR oma ehituselt sarnased hammasrataspumpadele. Mootorisse juhitav vedelik avaldab survet hammasratastele, mille tulemusel tekib mootoris pöördemoment, mis kantakse üle mootori teljele.Mootoril on suur pöörlemiskiirus. KOLBRADIAAL Silindrid koos kolbidega on paigutatud ümber mootori telje. Sõltuvalt telje asendist on mootori sisselaskeavaga ühendatud 2 või 3 silindrit 5st. ülejäänud silindrid on ühendatud väljavooluavaga. Töövedeliku juhtimine toimub jaotusbloki abil. Ühendus sisse-ja väljalaskeavade ning mootori silindreite vahel toimub jaotis asuvate kanalite kaudu. Töötab ka väikestel pöörlemiskiirustel KOLBAKSIAALHÜDROMOOTOR Nurga all paikneva võlli ja sfääriliste kolbidega
annaabi.ee 
