Kolb pumbad- Kolbpumpa kasutatakse rõhu tekitamiseks nii vedelikus kui gaasis. Kolbpumpasid on eri liike, kindla tunnusjoonena on kõigil kolbpumpadel vähemalt üks kolb, mis liigub mingi jõu abil silindris edasi tagasi. Kolvi ümber paikneb enamasti ka tihend, mis tihendab kolvi ja silindri vahelise ala. Pumbatava vedeliku või gaasi liikumine kolbpumbas on lahendatud klappide abil. Klappide paiknemine pumbas sõltub kolbpumba tüübist. Sisselasketakti ajal on sisselaskeklapp avatud ja väljalaskeklapp suletud ning silinder tõmbab liikudes silindrisse pumbatava vedeliku. Väljalasketakti ajal on sisselaskeklapp suletud ja avatud on väljalaskeklapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava silindrist väljalasketorustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil
vedeliku rõhul pumbast väljumisel. Need karakteristikud võimaldavad määrata antud ajami pööretel maksimaalse lubatud vaakumi ilma kavitatsiooni tekkimise ja tootlikkuse languseta. Katsetused on näidanud ,et antud konstantsetel pööretel vaakumi suurenemisega kuni kavitatsiooni tekkimiseni pumba tootlikkus praktiliselt ei lange . Pöörete suurenemisega kavitatsioon pumbas ja tootlikkuse langus tekib varem. Kavitatsiooniga kolbpumbas kaasnevad hüdraulised löögid veevoo eraldumisega kolvist imikäigu ajal ja klappide löögid survekäigu ajal. Pumba tootlikkuse üldvalemi võib kirjutada kujul Q = k D Sn , kus k 2 on pumba püsitegur (oleneb pumba tüübist) Üldkasutegur = vhm Praktikas kõige enam levinenud antud mõõtmetega kolbpumba tootlikkuse reguleerimise võimaluseks on ajami mootori pöörete (n) reguleerimine.
tekkimiseni pumba tootlikkus praktiliselt ei lange (joon20). Pöörete suurenemisega kavitatsioon pumbas ja tootlikkuse langus tekib varem. Q1 pööretel 500 p/min Q2 pööretel 1500 p/min Q3 pööretel 2000 p/min Joonis 20 16 Kavitatsiooni tekke kolbpumbas võib jagada kahte faasi. Esimesel faasil võib kolvi imikäigu algul kõrge vaakumi ja voo kiiruse tõttu tekkida vedelikuvoo katkemini ja küllastunud auru mullid. Kui imikäigu teisel poolel katkenud vedeliku voog jõuab kolvile järele tekitades kerge hüdraulilise löögi, kuid pumba tootlikkusele erilist mõju avaldamata. Juhul kui vedeliku voog kohtub kolviga alles survekäigu ajal, võib tekkida väga tugev hüdraliline löök kolvile, imiklapile ja tootlikkus väheneb järsult.
rõhul pumbast väljumisel. Need karakteristikud võimaldavad määrata antud ajami pööretel maksimaalse lubatud vaakumi ilma kavitatsiooni tekkimise ja tootlikkuse languseta. Katsetused on näidanud ,et antud konstantsetel pööretel vaakumi suurenemisega kuni kavitatsiooni tekkimiseni pumba tootlikkus praktiliselt ei lange . Pöörete suurenemisega kavitatsioon pumbas ja tootlikkuse langus tekib varem. Kavitatsiooniga kolbpumbas kaasnevad hüdraulised löögid veevoo eraldumisega kolvist imikäigu ajal ja klappide löögid survekäigu ajal. Pumba tootlikkuse üldvalemi võib kirjutada kujul Q = k D Sn , kus k 2 on pumba püsitegur (oleneb pumba tüübist) Üldkasutegur = vhm Praktikas kõige enam levinenud antud mõõtmetega kolbpumba tootlikkuse reguleerimise võimaluseks on ajami mootori pöörete (n) reguleerimine.
annaabi.ee 
