Kui raamat mu käte vahele jõudis, siis ma pidin kreepsu saama: kas tõesti üle 600 lehekülje? Ent ma ei lasknud sellel enda lugemisnaudingut segada, töö oli vaja siiski esitada. Sinuhe lugu oli minu jaoks üsna huvitav. Meeldisid eriti sõjastseenid, oli toodud ilusaid kujundeid ja toodud väga ehedalt olukord lugejani. Arstimismeetodid, mis tol ajal kasutusel olid samuti ääretult huvitavad ja põnevad, vahepeal pidin isegi silmad kinni pigistama suurest hirmust, mis näiteks kolbapuurimisel juhtub. Pisut häiris see, et tihtipeale kordusid tegevused ja kahjuks polnud ka aega raamatut nii palju nautida, kui oleksin soovinud. Sinuhe elus oli palju salapärast, näiteks see, et ta oli vaaraoga niivõrd tugevas suguluses ja et Thot oli olnud tema poeg, millest Sinuhe alles hiljem teada sai. Sinuhe teekond oli raske ja lõpes õnnetult, aga ta oli inimene ja elas eelkõige enda eest. Väga hästi jäi mulle meelde lõik raamatu lõpus, mille siinkohal ka välja tooksin
· Eje ja teiste edaspidine elu vabal maal, Ramses · Sinuhe taaskord arst ja Horemheb oli rahva naerualune · Sinuhe saatus lahkumine Teebaist Minu mõtted raamatust Sinuhe lugu oli minu jaoks üsna huvitav. Meeldisid eriti sõjastseenid, oli toodud ilusaid kujundeid ja toodud väga ehedalt olukord lugejani. Arstimismeetodid, mis tol ajal kasutusel olid samuti ääretult huvitavad ja põnevad, vahepeal pidin isegi silmad kinni pigistama suurest hirmust, mis näiteks kolbapuurimisel juhtub. Pisut häiris see, et tihtipeale kordusid tegevused ja kahjuks polnud ka aega raamatut nii palju nautida, kui oleksin soovinud. Sinuhe elus oli palju salapärast, näiteks see, et ta oli vaaraoga niivõrd tugevas suguluses ja et Thot oli olnud tema poeg, millest Sinuhe alles hiljem teada sai. Sinuhe teekond oli raske ja lõpes õnnetult, aga ta oli inimene ja elas eelkõige enda eest. Väga hästi jäi mulle meelde lõik raamatu lõpus, mille siinkohal ka välja tooksin.
annaabi.ee 
