Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kolaki" - 3 õppematerjali

Kõik reeglid kokku-lahku kirjutamisest
3
xls

Kõik reeglid kokku-lahku kirjutamisest

(Määrsõna "pool" 'pooleldi' kirjutatakse alati järgneva sõnaga kokku. Nt: pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes. <- sarnaselt ka veerand ja kolmveerand. Tegusõnade KOLAKI 1.Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada. Nt: abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, eelsoojendama, eesõigustama, esietendma, heakorrastama, helilindistama, häbimärgistama, hädamaanduma, järelvalmima, kahekordistama. 2.Liittegusõnade osad kirj. kõigis vormides kokku. Nt: alahindama, alahinnata, alahinnates, alahindav, alahinnatav, alahinnanud, alahinnatud, alahindan, alahindas, alahindaksime. 3

Eesti keel → Eesti keel
199 allalaadimist
Kokku-lahkukirjutamise näited
5
docx

Kokku-lahkukirjutamise näited

pisiküsimus, sirgjoon, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, triivjää, tõmblukk Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti (kuidas?) rääkimine, kaelakuti kõndijad · Määrsõna võib mõningatel juhtudel moodustada nimisõnaga liitsõna allüürni,, koostöö, pealkiri, püstiasend, vastukaja III. KOHANIMEDE KOLAKI Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku Emajõgi, Põhjalaht, Supilinn, Hirvepark, Rannavärav, Suursaar, Kõrgelaid, Vanaküla, Punaoja, Teravmäed Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku jrg juhtudel: · Kohanimi võib samas tähenduses esineda nii koos liigisõnaga kui ka ilma Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Bosporuse väin=Bosporus, Surju mõis=Surju · Tegemist on aadressikoha, s

Eesti keel → Eesti keel
23 allalaadimist
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

Mis puudutab avanemist, siis Hüüdja hääl 1993 dokumenteerib üleminekuaega. Värsked peegeldused jõuavad 90ndate algusest sinna raamatusse rohkem kui mujale. 90ndatel tuleb veel ühtteist, 2010 luulekogu Torn, mis seal muutunud? Lugeja seisukohast see, et see on lahtisem M luulekogu. Kui Mutti abistada ja öelda, kuidas ta võiks Mihkelsonist aru saada, siis lugeda Torni või Matsi põhja. Mihkelsoni luule poeetika: iseloomulikud asjad näha. Nt Mihkelsoni siirded: punkte ei pane, kolaki! kuskil murdekohad. Vabavärsi tüüp. Poliitiline kiht, mida arvustus hästi märkab, on tähtis, aga tulevastele Mihkelsoni uurijatele saab öelda, et on sügav isiklik kiht. Proosa tuleb 80ndatel, Matsi põhi (& kuju keset väljakut) 1983. Tõlgendus hakkab lahknema kirjaniku ettekujutusest. Pealkirja krüptikaga on tegemist, nt hakkavad mingid kriitikud räägivad romaanist, mis räägivad meie olemuse põhjast. Matsi põhi on irooniline pealkiri, põhi on alt ära llöönud, põhja pole.

Eesti keel → Eesti kirjanduse ajalugu II
93 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun