a) Mo surerfosfaat Mo sisaldus 0,7%, 80-100kg/ha. b) Ammooniummolüptaat seemnete puuderdamiseks 100g/ha, vesilahusena 200g/ha, tahkelt 1kg/ha. 8) Zn-taimetoitelemendina ja Zn- väetise liigid Zn on taimedele väga tähtis. Zn on taimedes ligikaudu 30fermendi koostises ja kuulub klorofülli ja kasvuregulaatorite koostisesse. Eriti tähtis on P omastamisel ja taimede hingamisel. Zn puudujäägi korral on taimede lehed kitsad. Normaalsest väiksemad, värvuselt kolakad. Puit taimedel leherosetid (kirss jne.). esineb nii karbonaatsetel kui leetmuldadel. Zn väetisi anda siis, kui mullas sisaldus alla 0,2%. Zn väetised : a) Zn- sulfaat seemnete puuderdamiseks 200g/ha, vesilahuses 500g/ha, tahke väetisena 2kg/ha. Zn liig võib olla toksiline kui Zn üle 5mg/kg mullas. 9) Mn- taimetoitelemendina ja Mn-väetise liigid Mangaan on taimes kloroplastide ja fermentide koostises. Võtab osa valkude ja suhkrute sünteesist
a) Mo surerfosfaat Mo sisaldus 0,7%, 80-100kg/ha. b) Ammooniummolüptaat seemnete puuderdamiseks 100g/ha, vesilahusena 200g/ha, tahkelt 1kg/ha. 27) Zn-taimetoitelemendina ja Zn- väetise liigid Zn on taimedele väga tähtis. Zn on taimedes ligikaudu 30fermendi koostises ja kuulub klorofülli ja kasvuregulaatorite koostisesse. Eriti tähtis on P omastamisel ja taimede hingamisel. Zn puudujäägi korral on taimede lehed kitsad. Normaalsest väiksemad, värvuselt kolakad. Puit taimedel leherosetid (kirss jne.). esineb nii karbonaatsetel kui leetmuldadel. Zn väetisi anda siis, kui mullas sisaldus alla 0,2%. Zn väetised : a) Zn- sulfaat seemnete puuderdamiseks 200g/ha, vesilahuses 500g/ha, tahke väetisena 2kg/ha. Zn liig võib olla toksiline kui Zn üle 5mg/kg mullas. 28) Mn- taimetoitelemendina ja Mn-väetise liigid Mangaan on taimes kloroplastide ja fermentide koostises. Võtab osa valkude ja suhkrute sünteesist
annaabi.ee 
