juulil, 1940 Monroe linnas, Washingtoni osariigis. Kuna tal oli kõnehäire (kogelus), siis koolis tal väga hästi ei läinud, aga leidis positiivsust kunstist. Pärast Yale’i ülikooli lõpetamist 1964, sai temast üks parimaid kunstnike Ameerikas, maalides suuremõõtmelisi fotorealistlike portreesid. Varasem elu Chuck Close oli heade kunstilise omadustega vanemate poeg ja vanemad toetasid tema kunstialast huvi. Koolis oli tal väga raske, kuna ta oli kokutaja, siis ainult kunstitunnis oli ta edukas. Koolis e i olnud ta populaarne ning oma tervisliku seisundi tõttu ei saanud teha sporti. Esimene kümnend tema elust oli enam-vähem stabiilne. Suur muutus toimus siis, kui Close oli 11-aastane kui suri tema isa ja ema jäi haigeks. Emal diagnoositi rinnavähk. Chucki enda tervis läks ka palju halvemaks ning neerunakkuse tõttu jäi ta voodihaigeks enam kui aastaks. Läbi kõigi raskuste tema armastus maalimise ja kunsti vastu aina süvenes
kutsus. Viimaks mindi ka härra Tooderi juurde. Jutuks tuli magneesiumi plahvatus, mis õpetajat pimestas. Üheksateistkümnes peatükk Poistel oli kosmograafia tund. Briljant (härra Trump) kutsus Riksi vastama ning lasi tal tahvlile joonistada taevaskera joonise. Ta kutsus Penno seda joonist seletama. Penno teeskles kokkutamist ning pääses seetõttu paari lause ettekandmisega, mis ta kähku oli õpikust meelde jätnud. Kui õpetaja sai õpetajatetoast teada, et Penno pole tegelikult kokutaja, kutsus ta poisi igal tunnil vastama. Penno oli õpetajat ühel täiskuuööl koos kahe neiuga märganud. Järgmisel päeval tundi andes ei saanud õpetaja joonise tegemisega hakkama. Penno mainis eelmist ööd. Peale seda ei küsinud õpetaja teda enam vastama. Kahekümnes peatükk Valmistuti detsembri koolipeoks. Peonädala esmaspäeval tegi Briljant poistele töö. Tavaliselt tegi ta samasuguse töö ka Bürgeri tütarlastegümnaasiumis tund peale Wikmani kooli tundi. Poisid viisid
annaabi.ee 
