Uut stiili propageeris Pariisi ja Londoni kõrgseltskonna dändi Gabriel D´Orsay, kandes madalaid kinnise kannaga susskingi (pompes, pumps). Omal ajal levinud teeniaskonna jalanõust on tänaseks arenenud klassikalised naiste kingad. Üks teinegi härra tollest ajastust on jätnud jälje moelukku. Selleks on detailideni põhjalik Inglise krahv Brummel. Kinga-ajaloolaste ringis meenutatakse teda kui ekstravaganti, kes viksis oma kingi sampuse ja munavalge kokteiliga. Valgest siidist sukad on ikka veel kohustuslik rõivaosa ülikonna juurdes, kuid tasapisi ilmuvad värvipaletile ka hall, pruun ja must. Argipäeval kasutati villaseid ja puuvillaseid sukki ning peenemateks momentideks kirjati sukad triipudega. Pikad püksid tulid et jääda, hoolimata erinevate ühiskonnakihtide vastuseisust (k.a. ülikoolid ja vaimulikond). Inglismaa prints Georg IV andis koguni välja seaduse pükste kui päeval kandmiseks ettenähtud rõivaste kohta
Korraga plahvatas- selge, me oleme iidsel kaubateel! Hardusega vaatasime tihedat metsa ja kujutlesime kaubavoore veeremas kaitsva ratsasalga saatel. Õhtu lähenes, läbitud oli juba palju maad. Tekkis erinevaid ettepanekuid: jääda laagrisse niipea kui ojakese leiame või minna pikalt lausa Bucegi püstloodis kaljude alla välja. Teede ristumiskohal läks Neeme kaarti kaasa võttes ojakest otsima, meie kinnitasime keha traditsioonilise sokolaadi ja allikavee kokteiliga. Vihma hakkas tibutama, esimest korda otsisime välja midagi vettpidavat. Adusime matka viiendat reeglit: kui tahate, et kogu aeg on ilus ilm, peab reisisihis ja-viisis valitsema üldine üksmeel. Hiljem kinnitasid seda reeglit teiste matkagruppide meenutused!.. Neeme oli ära juba üle tunni, läksin rada mööda talle
annaabi.ee 
