elektri pooljuht, halb soojusjuht, kihilise ehitusega Fullereen: C60 molekulaarteisend, must pulber mis leiti tahmas, ei juhi elektrit. Keemilised omadused: *Põleb C+O2 > CO2 süsihappegaas 2C+O2 > 2CO vingugaas *Reageerib metallioksiidiga CuO+C > Cu+CO *Reageerib vesinikuga C+2H2 > CH4 *H2O-aur C+H2O > CO+H2 Kasutamine: *Teemantit: ehtetööstuses ja tehnoloogias, lõiketeradel *Sütt: kütusena (kivisöe, koksina) *Grafiit: elektroodina, kirjutusvahendina *Aktiivsütt: söetablett=adsorbent, söefilter Adsorbent-seob pinnaga Absorbent-seob sisse CO ehk vingugaas ehk süsinikoksiid Füüsikalised omadused:Värvitu, lõhnatu, õhuga u. ühe raskusega, vees lahustumatu, mürgine Keemilised omadused:*põleb 2CO+O2 > 2CO2 *reageerib metallioksiididega Fe2O3+3CO > 2Fe + 3CO2*neutraalne oksiid st. Reageerides veega ei moodusta hapet Kasutamine: metallide tootmisel e. metallurgias, väetiste tootmisel
väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi , sest tekkivad happevihmad. Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO2Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt . Vesiniku kasutamine redutseerijana on kallim ja leiab rohkem kasutamist puhaste metallide tootmiseks. Näiteks pole hõõglambi jaoks volframit võimalik saada karbotermiliselt, sest tekkiks ülikõva ja tehnikas laialdaselt kasutatav volframkarbiid
seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi - happevihmad Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi · Pürometallurgia maake redutseeritakse kõrgel temperatuuril, redutseerijate järgi jaotatakse edasi Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO2Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt Ei sobi:aktiivsete metallide tootmiseks, sest süsinik pole piisavalt tugev redutseerija. Samuti lahustub ta hästi paljudes vedeletes metallides andes karbiide või sulameid Vesiniku kasutamine redutseerijana on kallim ja leiab rohkem kasutamist puhaste metallide tootmiseks
protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi , sest tekkivad happevihmad. Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi · Pürometallurgia maake redutseeritakse kõrgel temperatuuril, redutseerijate järgi ja jaotatakse edasi- Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO2Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt . Ei sobi:aktiivsete metallide tootmiseks, sest süsinik pole piisavalt tugev redutseerija. Samuti lahustub ta hästi paljudes vedeletes metallides andes karbiide või sulameid Vesiniku kasutamine redutseerijana on kallim ja leiab rohkem kasutamist puhaste metallide tootmiseks
(joonis 1.) (joonis2.) 1. Fe2O33CO 2Fe + 3CO2 2. CO2 + C = 2CO 3. C + O2 = CO2 3.1 Karbotermia Redutseerimist süsiniku või süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril nimetatakse karbotermiaks. Selle meetodi nimetus viitab süsinikule ja reaktsiooni toimumise kõrgele temperatuurile. Karbotermia redutseerija on süsinik. Tavaliselt kas koksina või mõne madalama ühendina ( CO või CH4 ). Näiteks malmi tootmine kõrgahjus. Fe2O3 + 3 CO t 2 Fe + 3 CO 2 . Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt. Kindlasti ei sobi: aktiivsete metallide tootmiseks. Sellepärast, et süsinik pole piisavalt tugev redutseerija. Samuti lahustub ta hästi paljudes vedeletes metallides andes karbiide või sulameid. 3.2 Vesiniku kasutamine
Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO 2Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt. Ei sobi:aktiivsete metallide tootmiseks, sest süsinik pole piisavalt tugev redutseerija. Samuti lahustub ta hästi paljudes vedeletes metallides andes karbiide või sulameid Vesiniku kasutamine redutseerijana on kallim ja leiab rohkem kasutamist puhaste metallide tootmiseks
seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi - happevihmad Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi Pürometallurgia maake redutseeritakse kõrgel temperatuuril, redutseerijate järgi jaotatakse edasi Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO2Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt Ei sobi:aktiivsete metallide tootmiseks, sest süsinik pole piisavalt tugev redutseerija. Samuti lahustub ta hästi paljudes vedeletes metallides andes karbiide või sulameid Vesiniku kasutamine redutseerijana on kallim ja leiab rohkem kasutamist puhaste metallide tootmiseks
· Tööstuse tõus kestis kuni 1930. aastani. Tööstuse tõusu põhjused: · väga kasulikud Versailles' rahulepingu tingimused. Prantsusmaa sai tagasi Alsace'i ja Lorraine'i ning okupeeris Saari kivisöebasseini. · Saksamaa reparatsioonid. Prantsusmaa sai endale suurema osa reparatsioonimaksetest. Need maksti välja kuni 1932. Aasta septembrini. Osa reparatsioonimaksetest tasus Saksamaa naturaalsete tarnete, peamiselt kivisöe ja koksina. · Vähendati välislaenudeks antavat kapitali ning rohkem kasutati kapitali tootlikult omas riigis. 21. Riigieelarve tasakaalustamine Prantsusmaal 1920. aastatel · Tööstuse finantseerimine riigi poolt kutsus esile riigieelarve kiire kasvu. · Suurem osa riigi rajatud ja ehitatud ettevõtetest anti üle suurtele firmadele. · Tekkis riigieelarve defitsiit, kuna maksudega ei suudetud tasakaalustada suurenenud väljaminekuid. Olukorra parandamiseks:
Prantsusmaa sai tagasi Alsace'i ja Lorraine'i(tänu sellele suurenes Prantsusmaa metallurgia baasi võimsus) ning okupeeris Saari kivisöebasseini. · sõjajärgse tööstuse tõusu soodustasid ka Saksamaa reparatsioonid. Prantsusmaa sai endale suurema osa reparatsioonimaksetest. Need maksti välja kuni 1932. aasta septembrini. Osa reparatsioonimaksetest tasus Saksamaa naturaalsete tarnete, peamiselt kivisöe ja koksina. · sõjapurustuste likvideerimine vajas massilist põhikapitali uuendamist. Vähendati välis- laenudeks antavat kapitali ning rohkem kasutati kapitali tootlikult omas riigis. Eelarve defitsiidi kujunemine ja selle tasakaalustamine Vaatamata tööstuse kiirele arengule jäi Prantsusmaa tööstustoodangu üldmahult maha peamistest tööstusriikidest nagu USA, Saksamaa ja Inglismaa. Tööstuse finantseerimine riigi poolt kutsus esile riigieelarve kiire kasvu
annaabi.ee 
