üldised omadussõnaliited -ne, -line, -lik omaduse puudumist väljendav liide-tu omaduse rohkust väljendav liide -kas sarnasust väljendav liide -jas 8. Määrsõnatuletus Määrsõnaliited on –lt, -sti, -misi, -ti, -tsi, -kesi, -li, -kil ~ -gil, -kile ~ -gile, -vel ~ -vil, -vele ~ -vile, -ldasa, -si, -kuti, -stikku 9. Liitsõna foneetiline, morfoloogiline ja semantiline iseloomustus. Liitsõnale on tunnuslik kokkuvormistus mis tahes ümbruses ja põhiosa mis tahes vormi korral. Kõnes avaldub kokkuvormistus eelkõige rõhumallis – liitsõnal on üks alguspearõhk, nt va∙naema, samal ajal kui fraasis on igal sõnal oma pearõhk, nt va∙na e∙ma. Ortograafias kajastab suulist kokkuvormistust kokkukirjutus. Liitsõna kokkuvormistusega kaasneb liitsõna grammatiline ja/või tähenduslik erinevus fraasist. Sellised
taevas. · Enamasti on tüvi siiski kahe või rohkema morfeemi järjend. · Asjade, olendite, omaduste ja arvu märkimiseks on eesti keeles harilikult vabad tüved:raamat, poiss, tore, sada · Protsessitähenduse korral on tüvi sageli pigem seotud kui vaba, esineb koos järgneva vormitunnuse või tuletusafiksiga: maga+ma, maga+n, maga+v, maga+mine Tuletusliide e afiks seotud morfeem, mille ülesandeks on uute tüvede moodustamine. Liitsõna kokkuvormistus mis tahes ümbruses ja põhiosa mis tahes vormi korral. Põimliitsõna liitsõna, mille eesosa (täiendsõna) laiendab järelosa (põhisõna): koolimaja, lehekülg, linnupesa. Enamik liitsõnu just sellised. Rindliitsõna liitsõna, mille osad on omavahel rinnastatud: ööpäev, pudi-padi, ajaloolis-poliitiline, sinimustvalge. Prefikssoidid e pooleesliited: ala-, üli- Sufiksoidid e pooljärelliited:-võitu, -ohtu, -mees
annaabi.ee 
