kohast, mis tagab, et heitmise lõpuks (jooksutiiva võtuks pardale) oleks laeva asend selline, et teda hakkab kandma (triivima) nooda sisse. Samas tuleb arvestada ka kalaparve liikumist. Kui selline koht on määratletud aeglustab püügilaev käiku ja liigub sinna. Nooda heitmine piirdub tegelikult jooksutiiva otsa sisseheitmisega, sest edasi hakkab noot ise platvormilt vette jooksma. Koos noodaga jookseb seinervintsilt või poolidelt (spetsiaalsed poomid) maha ka kokkuveotross koos kronsteinil olevate rõngastega. Nooda heitmine võib toimuda spetsiaalse paadi abil või ilma selleta. Viimasel juhul lastakse kõigepealt vette suur poi ujuvankruga. Noot heidetakse vette tavaliselt väljavenitatud ringi pidi. Mida kartlikum on püütav kala, seda suurem kaar tuleb parve ümber teha. Vastavalt olukorrale reguleerib kapten laeva liikumist (käiku, kurssi) eesmärgiga, et heitmise lõpuks oleksid mõlemad seinnooda tiivad võimalikult
mis tagab, et heitmise lõpuks (jooksutiiva võtuks pardale) oleks laeva asend selline, et teda hakkab kandma (triivima) nooda sisse. Samas tuleb arvestada ka kalaparve liikumist. Kui selline koht on määratletud aeglustab püügilaev käiku ja liigub sinna. Nooda heitmine piirdub tegelikult jooksutiiva otsa sisseheitmisega, sest edasi hakkab noot ise platvormilt vette jooksma. Koos noodaga jookseb seinervintsilt või poolidelt (spetsiaalsed poomid) maha ka kokkuveotross koos kronsteinil olevate rõngastega. Nooda heitmine võib toimuda spetsiaalse paadi abil või ilma selleta. Viimasel juhul lastakse kõigepealt vette suur poi ujuvankruga. Noot heidetakse vette tavaliselt väljavenitatud ringi pidi. Mida kartlikum on püütav kala, seda suurem kaar tuleb parve ümber teha. Vastavalt olukorrale reguleerib kapten laeva liikumist (käiku, kurssi) eesmärgiga, et heitmise lõpuks oleksid mõlemad seinnooda tiivad võimalikult lähestikku ja kalaparv
annaabi.ee 
