.) 5. Küttesegu on alati 2% 6. Elektri süsteem- Stopp nupp, madalpinge juhe, kõrgepinge juhe, piip, küünal, süütemoodul, (hooratas/magneto) 7. 0,5 mm süüteküünla elektroodi vahe! 8. L- kütus/tühikäik H-kütus/töökäik T-õhk/tühikäik 9. Saeketti saab peatada T kruvi regureerimisega 10. Jahutusribid vajavad iganädalast hooldust 11. .. 12. Langetussuunda mõjutavad- puu kalle, võra asetus, teised puud, maastik, kokkuveotee, tuul, elektriliinide paiknevus, sõiduteede paiknevus, kraavid, hooned.. 13. Langetussälgu sügavus 1/4 -1/5 , langetussälgu nurk (45)-60-90 kraadi, Tasapindade vahe 0-4cm, pideriba ¼ 14. Labidaga keeramine, Vintsimine, Kelk 15. Alt puu ära langetamine millel antud puu rippes on. 16. Ohutu vahemaa 2,5 puu pikkust 17. Sae käivitamine- Jalgevahel, maas 18. Igapäevane hooldus- keti teritus, saelati puhastamine, õhupuhasti
käigus pannakse oksavalli. Oksavalli pidi sõidab masinraie korral harvester ja hiljem sõidab sedasama valli pidi ka kokkuveotraktor. Korduva ülesõitmise tõttu oksavall surutakse kokku ja tihe oksapadi aitab vältida ka raskete masinate poolt põhjustatud võimalikke tallamiskahjustusi ja pehmematel pinnastel rööbaste tekkimist. Kui kokkuveoteede vahekauguseks raielangil tee teljest tee teljeni on 20 m, siis tähendab see seda, et oksavallialune kokkuveotee moodustab ligikaudu 20 % langi pindalast, millele kohe uut kultuuri rajada ei saa. Kinnitallatud oksavall, osaliselt masinate rataste poolt purustatuna ja pinnasega segatuna, kõduneb 5...6 aastaga ja moodustunud koheval huumusel hakkavad tavaliselt kasvama kasetaimed. Kõvematel pinnastel, kus ilmtingimata pole vaja teha kokkuveoteele oksapatja, võib oksad kokku koguda (näiteks langi äärde hunnikutesse) ja lasta toota sellest hakkpuitu.
võimalikult vähe külgkallet ning ummikteid. Metsuriraie puhul on oluline, et metsamaterjal oleks ladustatud traktori sõidukinoole ulatusse ja paigutatud selliselt, et oleks ligipääs hüdrotõstukiga. Sellest tulenevalt ei ladustata materjali puude ja põõsaste najale ega taha. Materjal ei tohi paikneda kokkuveoteel nii, et see takistaks masina liikumist. Lühike metsamaterjal peaks metsuri poolt olema virnastatud 0,2-0,5 m3 virnadesse ja paigutatud võimalikult risti kokkuveotee suunaga nii on metsaveomasina ja ka metsuri tootlus suurem. Tooraine ettevalmistuse tehnoloogiline skeem Joonisel on kujutatud tooraine ettevalmistuse põhimõttelist tehnoloogilist skeemi. Ettevõttesse võib tooraine saabuda mujal põhiliselt jääkpuidust valmistatud laastuna või ümarpuiduna, mis kooritakse ja laastustatakse raiemasinates e. hakkurites. Kasutusel on peamiselt ketasraiemasinad, mis on trummelraiemasinatest tootlikumad ja võimaldavad paremat laastu kvaliteeti.
annaabi.ee 
