mängitakse. Ta ei tea, et maailma kogu luule ja kogu filosoofia on varjul temas endas, et ka suurim luuletaja ühestki muust allikast ei ammuta kui sellest, mis olemas meil kõigil iseendas.12 2.1. Lugemine kui tähenduse taasloomine 2.1.1. Lugemine ja kirjutamine Lugemis- ja kirjutamisoskus on omavahel seotud. Üks arendab teist. Õppides kirjutamist, õpime ka paremini lugema. Lugemine ei tähenda ainult sõnade kokkuveerimist ja kirjutamine oskust sõnu kokku panna, vaid nende all on ka oskus erinevaid tekste mõista ja neid koostada. 13 Mõtlemisoskus ja lugemisoskus on tihedalt seotud. Kui inimene kirjutab, kodeerib ta oma mõtte keelelisse vormi. Kui teine seda teksti loeb, siis ta dekodeerib kirjutaja mõtte teksti põhjal. Lugeja nii-öelda taasloob tähenduse, mida kirjutaja tekstiga väljendas
Raamatud on traditsioonilises raamatuformaadis. Selles osas ei kuulu Vilep nende autorite hulka, kes arvavad, et 26 lasteraamatu formaat peaks olema võimalikult suur või erikujuline. Lasteraamatu trükikiri peaks olema suur ja kergesti loetav. Kõik Vilepi raamatud peale jutukogu ,,Lendav õunapuu" on kirjutatud läbivat suurtähte kasutades, mis peaks hõlbustama lugemaõppija tähtede kokkuveerimist. Mõnede uuringute kohaselt ei hõlbusta suurtäht oma ühetaolisuse poolest lugemist, eelistada tuleks suuremaformaadilist väiketähte. Oluliseks peetakse ka teksti liigendamist piltide ja vahepealkirjadega. (Müürsepp 1996: 8). 27 3. HEIKI VILEPI LASTEPROOSA 3.1. Jutukogu ,,Lendav õunapuu " Jutukogu ,,Lendav õunapuu" koosneb viiest lühijutust: ,,Metallkroonine", ,,Säde",