omandavad õnnelikud inimesed, siis me ka teeme seda, mida teevad õnnelikud inimesed, ning siis me ka oleme õnnelikud ja eluga rahul. Aga kas see elus ka nõnda on? Oleme tänapäeval oma maailmajaos saavutanud suurema materiaalse heaolu, kui ükski varasem generatsioon. Meil on rohkem kui kunagi aega, tegemaks seda, mida ise tahame, kuid me pole sellegipoolest ei õnnelikud ega rahulolevad. Tänapäeval esineb nii tõsiseid mentaalseid probleeme pingete, ebakindluse, vägivallatsemise, kokkuvarisemiste ja depressioonide näol, et jõuame hõlpsasti äratundmisele: materiaalne heaolu ei too elus õnne. Inimesed söövad sisse suurtes kogustes rahustavaid tablette ja unerohte, pruugivad drooge ja alkoholi, tuimestavad ennast telerivahtimisega ja videovägivalla abil. Rohkem kui kunagi püüavad inimesed põgeneda omaenda sisemise tõelisuse eest. Tõde seisneb selles, et eluvool kulgeb olemise juurest tegemise ja alles sealt omamise juurde, mitte vastupidi
halvenemist. Liberaalsemat ja ka aktiivsemat joont üritasid ajada Karl Einbundi ja Jaan Tõnissoni valitsused, kes nägid ka devalveerimisvajadust. Eesti majandus- ja poliitiliste ringkondadade reaktsiooni Inglise naelsterlingi devalveerimisele, mille tulemusena Eesti kroon tegelikult revalveerus naelsterlingi ja teiste kullaaluselt loobunud valuutade suhtes, võib pidada sokiks. Olukorda ei suudetud täpselt hinnata juba rahanduslike kokkuvarisemiste ahelreaktsiooni ajal 1931. aasta suvel ja sügisel. Eesti Panga nõukogu 9. Septembri otsusega, kui välisrünnak Inglise Pangale oli täies hoos ja naelsterling ohus, vahetati panga välisvaluutavarust osa dollareid naelsterlingiteks. Eesti Panga kogukahju, mis naelsterlingi devalveerimise tõttu tekkis, oli 56 miljonit krooni. Eesti Pank lõpetas 1931. aastal 3,8 miljoni kroonise puudujäägiga. Pärast mõningaid nõupidamisi
annaabi.ee 
