v/õ tüüpi emulsiooni elektrijuhtivus on aga praktiliselt null (õli ei juhi elektrit). Emulsioonide jaotus kontsentratsiooni järgi: 1) lahjendatud emulsioonides on dispergeerunud aine kontsentratsioon Cd 0,1% . Neid iseloomustab suur dispersiooniaste (tilga läbimõõt < 10 m). -7 Keskkonnas leiduvate ioonide adsorptsiooni tagajärjel tekib osakesele elektrilaeng. Omadustelt on nad sarnased lüofoobsetele kolloididele. Tilkade põrkumisel toimub kergesti nende täielik kokkuvalgumine koalestsents. Selle takistamiseks on lahjades emulsioonides vajalik stabiliseeriva aine juuresolek. C 0,1...74% (mahu%). 2) kontsentreeritud emulsioonides d Nende saamiseks kasutatakse dispergeerimismeetodeid ning seetõttu on tilgakeste mõõtmed suhteliselt suured (~0,1 1 m ja suuremad). Selliste süsteemide agregatiivne püsivus sõltub emulgaatori iseloomust. 3) kõrgkontsentreeritud d C 74%
v/õ tüüpi emulsiooni elektrijuhtivus on aga praktiliselt null (õli ei juhi elektrit). Emulsioonide jaotus kontsentratsiooni järgi: 1) lahjendatud emulsioonides on dispergeerunud aine kontsentratsioon Cd 0,1% . Neid iseloomustab suur dispersiooniaste (tilga läbimõõt < 10-7 m). Keskkonnas leiduvate ioonide adsorptsiooni tagajärjel tekib osakesele elektrilaeng. Omadustelt on nad sarnased lüofoobsetele kolloididele. Tilkade põrkumisel toimub kergesti nende täielik kokkuvalgumine koalestsents. Selle takistamiseks on lahjades emulsioonides vajalik stabiliseeriva aine juuresolek. 2) kontsentreeritud emulsioonides Cd 0,1...74% (mahu%), Nende saamiseks kasutatakse dispergeerimismeetodeid ning seetõttu on tilgakeste mõõtmed suhteliselt suured (~0,1 1 µm ja suuremad). Selliste süsteemide agregatiivne püsivus sõltub emulgaatori iseloomust. 3) kõrgkontsentreeritud Cd 74%. Sellistes süsteemides on tilk deformeerunud polüeedriks ja
v/õ tüüpi emulsiooni elektrijuhtivus on aga praktiliselt null (õli ei juhi elektrit). Emulsioonide jaotus kontsentratsiooni järgi: 1) lahjendatud emulsioonides on dispergeerunud aine kontsentratsioon Cd 0,1% . Neid iseloomustab suur dispersiooniaste (tilga läbimõõt < 10-7 m). Keskkonnas leiduvate ioonide adsorptsiooni tagajärjel tekib osakesele elektrilaeng. Omadustelt on nad sarnased lüofoobsetele kolloididele. Tilkade põrkumisel toimub kergesti nende täielik kokkuvalgumine koalestsents. Selle takistamiseks on lahjades emulsioonides vajalik stabiliseeriva aine juuresolek. 2) kontsentreeritud emulsioonides Cd 0,1...74% (mahu%). Nende saamiseks kasutatakse dispergeerimismeetodeid ning seetõttu on tilgakeste mõõtmed suhteliselt suured (~0,1 1 µm ja suuremad). Selliste süsteemide agregatiivne püsivus sõltub emulgaatori iseloomust. 3) kõrgkontsentreeritud Cd 74%. Sellistes süsteemides on tilk deformeerunud
kipub lahustuma vees ja trükikoopia võib veepritsmete toimel rikneda. Sel põhjusel jugaprintereid tootvad firmad soovitavad eriliste paberisortide kasutamist. Sama nõue kehtib ka värviprintimise puhul. Nagu mainitud, jugaprinteri trükikvaliteet sõltub tugevasti paberi valikust, sest värvaine (tint) on paberile kandmise hetkel märjas olekus. Selle tulemusena võib esineda kahte tüüpi defekte: 1. Sulgimine (feathering), mis seisneb trükimärkide ebapuhastes servades, 2. Värvide kokkuvalgumine (bleeding), mida iseloomustab värvide kokkujooks nende kokkupuutepindadel Maksimaalse prindikvaliteedi tagab ikkagi vaid erilise paberisordi kasutamine, eeldades seejuures, et eripaberi kasutamine on määratletud ka arvutiprogrammis. Seda tuleb teha Windowsis või mingis muus vastavas operatsioonisüsteemis koos printeri talitlusparameetrite täpsustamisega.
annaabi.ee 
