· maaliti suurepäraselt keerulisi liigutusi ja inimkeha proportsioone · suur tähelepanu ruumilisele illusioonile, vabad ja loomulikud · maalide motiivid on mütoloogilised v ajalooga seotud · värvikad ja elurõõmsad stseenid · maaliti tihti uksi ja sellest avanev vaade aeda v mujale Varakristlik kunst · välised rooma kunstiga sarnane, sisult erinev · maa-alused matmispaigad e. katakombid olid nende kokkusaamiskohtadeks. Seinad ja laed kaeti maalingutega · kehvad maalingud, kristlased ise maalisid(paletavad inimesed,) · skulptuuri ei kohta peaaegu üldse, sest ei tahetud kummardada varasemate elanike kombel kujusid · kristlikud sümbolid olid: tall, kala, rist · kui ristiusk tunnistati ametlikuks usuks hakati rajama kirikuid · eeskujuks võeti äri- ja kohtuhooned basiilika. Piklik hoone, mis paigutati alati läänest itta
Autoril on ilmselt olnud 17 mõningaid kirjanduslikke eeskujusid (17. sajandi lõpul sai eesti keeles kättesaadavaks Jeruusalemma hävitamise lugu). Seltskonnaelu Valgustusajastu iseloomulikuks jooneks oli mitmesuguste klubide, seltside ja ringide tekkimine, mis koondasid erinevatesse seisustesse kuuluvaid vaimsete huvidega inimesi: pastoreid, juriste, arste, koduõpetajaid, ametnikke ja ohvitsere. Esimesteks seltskondlikeks kokkusaamiskohtadeks olid kohvikud, kus arutati päevaprobleeme. Tallinnas oli pikka aega ainsaks kohvikuks Zur Stadt London, kus mängiti bostonit ning vesteldi kaubandusest ja poliitikast. 1782. aastal hakkas Mustpeade majas (Lisa 7) koos käima Abendgesellschaft, kuhu kuulus nii aadlikke, ohvitsere kui riigiametnikke. Klubi liikmeskond ulatus 300-400 isikuni. Maja oli avatud septembri algusest aprilli lõpuni iga päev kella viiest pärastlõunal kuni üheteistkümneni õhtul
annaabi.ee 
