isomeerid (40%...82 %); Areenid ja nende isomeerid (15%...40 %); Alkaanid (0,1%...6,5 %); Mitmesugused hapniku-, väävli- ja lämmastikuühendid. Määrdeõlide põhiülesanne Määrdeainete põhiülesanne on vähendada liikuvate detailide vahelist hõõrdumist ja sellega kaasnevat pindade kulumist ning kuumenemist. Hõõrdumine, välishõõrdumine on takistus, mis esineb kahe detaili liikumisel nende kokkupuutepinnas ja millega kaasneb energia hajumine. Määrdeõlide viskoossus Määrdeõlidetähtsaim omadus on voolavuse vastandomadus viskoossus e sisehõõrdumine. Määrdeõlideleeristatavad viskoossused on: kinemaatiline – ν dünaamiline – η magnetiline Mahuline Struktuuriline Löögiline ting- (näit Engleri kraadid) eri- (SUS, SFS jt) Määrdeõli viskoossusest sõltuvad töötavate
Ja n võlli vahel 1,2-üksikute kinemaatiliste paaride kasutegurid. 26.Hõõrdeülekanne(skeem) ja selle iseloomustus.Ülekandearv. Pöördemoment kantakse üle hõõredejõuga Fh siledapindsete hõõrdrataste kokkupuutekohas. Hõõrdejõu tekkimiseks peavad rattad olema teineteise vastu surutud jõuga Fk. Iseloomustus: + 1.Lihtne konstruktsioon ja hooldus.2.Müratu töö.3.Sobiv kasutamiseks variaatoris.1.Suur koormus laagritele ja võllidele.2.Suured kohalikud pinged hõõrderataste kokkupuutepinnas.3.Piiratud ülekantav võimsus seoses ülekuumenemise ohuga.4.Libisemine ja sellest tulenev ülekandearvu ebastabiilsus.Ülekandearv U=w1/w2=d2/(d1*(1- )), - libisemistegur Skeem: Ft-ringjõud. Fk-rattaid kokku suruv jõud. 27.Rihmülekanne,koostisosad,iseloomustus. Osad: vedav ja veetav rihmratas, lõputu rihm, pingutus- ja ohutusseadmed. Liikumine kantakse üle rihma ja rattavaheliste hõõrdejõududega.Iseloomustus: + 1.Lihtne ja töökindel.3.Müratu töö.4
Hõõrdejõu tekkimiseks peavad keha omadus väliskoorumuse mõju elastselt mitte rattad olema teineteise vastu jõuga Fk. + lihtne konstruktsioon ja deformeeruda ,kulumiskindlus-masinaelemendi omadus hooldus, müratu töö, sobiv kasut, variaator – suur koormus säilitada hõõrduvate pindade vajalikud mõõtmed laagritele ja võllidele, suur kohalik pinge hõõrderataste etteantud tööaja vältel ,vibrokindlus-konstruktsiooni kokkupuutepinnas, piiratud ülekantav võimsus seoses võime töötada ilma lubamatult surveamplituudist ülekuumenemisega. Ülekandearv: u=w1/w2=d/d1(1-sigma) võnkumiste ,kuumakindlus-detaili võime mitte kaotada 27 Rihmülekanne, koostisosad, iseloomustus. märkimisväärselt oma tugevust ja töövõimet kõrgematel ……………………………………. ++ temperatuuridel
Toiteaparatuuri vedelgaasi kasutamiseks toodetakse seeriaviisiliselt ja seda saab paigaldada otttomootoriga autodele. Suurematesse keskustesse on ehitatud gaasitanklaid, väiksemates keskustes saab osta tanklates gaasi balloonides. Hõõrdumine ja kulumine Hõõrdumine Masinaosade vahel põhjustab hõõrdumise kaks asjaolu: · detailide pinnakonaruste haakumine (mehhaaniline hõõrdumine); · molekulidevaheline tõmbejõud (adhesioon) kokkupuutepinnas (molekulaarne hõõrdumine). Hõõrdejõu suurus sõltub pinna omadustest, pindadevahelisest survest, libisemise kiirusest, temperatuurist ja keskkonnast, milles detailid liiguvad. Molekulaarne hõõrdumine sõltub lisaks veel kokkupuutepindade suurusest. Mida siledamad on pinnad, seda suurem on molekulidevaheline tõmbejõud. Masinata esineb detailide vahel mitu erinevat hõõrdumisreziimi. Kuivhõõrdumine on selline reziim, kus kokkupuutes olevate teineteise suhtes liikuvate detailide
Toiteaparatuuri vedelgaasi kasutamiseks toodetakse seeriaviisiliselt ja seda saab paigaldada otttomootoriga autodele. Suurematesse keskustesse on ehitatud gaasitanklaid, väiksemates keskustes saab osta tanklates gaasi balloonides. Hõõrdumine ja kulumine Hõõrdumine Masinaosade vahel põhjustab hõõrdumise kaks asjaolu: · detailide pinnakonaruste haakumine (mehhaaniline hõõrdumine); · molekulidevaheline tõmbejõud (adhesioon) kokkupuutepinnas (molekulaarne hõõrdumine). Hõõrdejõu suurus sõltub pinna omadustest, pindadevahelisest survest, libisemise kiirusest, temperatuurist ja keskkonnast, milles detailid liiguvad. Molekulaarne hõõrdumine sõltub lisaks veel kokkupuutepindade suurusest. Mida siledamad on pinnad, seda suurem on molekulidevaheline tõmbejõud. Masinata esineb detailide vahel mitu erinevat hõõrdumisreziimi. Kuivhõõrdumine on selline reziim, kus kokkupuutes olevate teineteise suhtes liikuvate detailide