g/l ning summaarne benso(b)fluoranteeni, benso(k)fluoranteeni, indeno(1,2,3-cd)püreeni ja benso(ghi)perüleeni piirnorm on 0,10 g/l. Kemikaalide kasutamise ja leviku mehhanismid Te võite kokku puutuda PAH-idega keskkonnas, kodus ja töökohal. Sest PAH-id on looduses ja inimtegevusest, kokkupuutumiseks on mitmemeid viise. Aurud, sõidukite heitgaasid, kivisöe, tõrva, asfalt, metsatulekahjude, põllumajanduse ja põletamise tagajärjel. Ohtlike jäätmete leidmis kohad on kõik kokkupuuteallikad. Võite kokku puutuda PAH-idega kui hingate sisse sigarettide ja tubaka suitsu, sööte toite, mis on kasvanud saastunud pinnase või süües liha-või muid toite, mida on grillitud. Grillimisel ja söestumisel suurendab PAH-ide sisaldus toidus. Töödates ettevõttes, mis töötleb kivisöetõrva, asfaltit ja alumiiniumi, või mis põletab prügi, võite kokku puutuda PAH-idega. Paljud polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on põhjustatud kasvajad
magnetvootihedus ületab 3 mT; iii) elektriliselt juhitavate plahvatavate seadmete (detonaatorite) vallandamine; iv) indutseeritud väljadest, kontaktvoolust või sädelahendustest tekkinud sädemete tõttu süttinud tuleohtlikest materjalidest põhjustatud tulekahjud ja plahvatused; e) elektromagnetväljadega kokkupuute taseme vähendamiseks kavandatud asendusvahendite olemasolu; f) tervisekontrollilt saadud asjakohane teave, sealhulgas avaldatud teave, kuivõrd see on võimalik; g) mitmed kokkupuuteallikad; h) üheaegne kokkupuude mitmesageduslike väljadega. 6. Tööandja hindab riski vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 9 lõike 1 punktile a ning ta teeb kindlaks, millised meetmed tuleb võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 5 ja 6. Riskianalüüs salvestatakse sobivale kandjale vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavale; see võib sisaldada tööandja põhjendust, et elektromagnetväljadega seotud riskide laad ja ulatus muudavad edasise üksikasjaliku
annaabi.ee 
