1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase maailmavaatega vikeparteid hinesid) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, svendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lhenes valitsuste eluiga (1932- 33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet vhenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste rh-mituste vahel. Mitmed erakonnad moodustasid isegi poolsjavestatud rhmi, mis pidid korraldama vlja- astumisi vastaste ritustel. Rahvakoosolekuil toimus ka fsilisi kokkuprkeid. Kriisiolukorras tusis esile uus poliitiline jud Eesti Vabadussjalaste Liit, mis loodi 1920. aastail sjaveterane koondava mittepoliitilise hendusena, kuid ei suutnud 1930ndate algul poliitikast krvale jda. Vabadussjalaste (tuntud ka vapside nime all) juhtideks olid Andres Larka ja Artur Sirk. Vabadussjalased nudsid uuendusi valitsemises ning sdistasid vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis, leides sellega suurt toetust rahva hulgas
Tannenbergi lahingus vangivetud Vene sdurid Venemaa sjaplaan oli jrgmine: anda kigepealt lk Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. Selleks koondati umbes 67 % olemasolevast vest Galiitsia piirile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nudis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preisimaal, mida jeti kaitsma vaid ks armee kaheksast. 8. armee koosnes neljast korpusest ja hest ratsavediviisist ning seda juhatas Max von Prittwitz und Gaffron, kes vahetati peale esimesi kokkuprkeid vlja Paul von Hindenburgi vastu. 8. armeel tuli vastu seista lekaalukamale Vene 1. ja 2. armeele, mis koosnesid kokku heksast korpusest ja seitsmest ratsavediviisist. 1. armeed juhatas kindral Aleksandr Samsonov ja 2. armeed kindral Paul Georg von Rennenkampff. 15. augustil letasid Venemaa 1. armee ja 20. augustil 2. armee Ida-Preisimaa piiri. Armeesid lahutas 80 km laiune Masuuria jrvistu, mis vimalas sakslastel anda lk mlemale Vene armeele eraldi. Jrgnenud Tannenbergi lahingus (23.30
annaabi.ee 
