väetisehoidlate kulud, maamaks jne) saame kuluelementide kokkuliitmise teel traktoritöö kulud kr/h. Analoogiliselt arvutatakse ka töömasina kasutamise kulud kr/ha. Siin on peamisteks kuludeks masina kulum ja korrashoid, mõnel masinatüübil lisanduvad ka hoiukulud, laenuintressid ja abitööliste töötasu. Arvestades agregaadi tootlikkust ha/h arvutame ka traktoritöö tunnikulud ümber kuluks hektari kohta. Nende kahe kokkuliitmisega saame agregaadi kulud kr/ha. Taolisel kulude arvutamisel on põhiraskuseks see, et sageli ei ole teada, kui suur on antud masina tööressurss kohalikes tingimustes. Ehk teisiti öeldes, ei ole teada, mitu hektarit saab selle masinaga tema kasutusea jooksul harida. Vanemate masinatüüpide kohta on mitmes riigis (näiteks Saksamaa, Soome) kogutud tootjate käest palju vastavaid andmeid. Töömasinate korrashoiukulud jaotuvad aastate lõikes ebaühtlaselt, kuid Saksamaal saadud
5 lööki minutis. Mediaan on üks statistikas kasutatavaid keskmist tendentsi väljendavaid suurusi. Kuid märksa sagedamini kasutatakse ARITMEETILIST KESKMIST, mida tavaliselt kutsutaksegi lihtsalt keskmiseks või siis keskväärtuseks. Aritmeetilise keskmise leidmiseks tuleb kõik vaatlustulemused kokku liita ning saadud summa jagada vaatlustulemuste arvuga. Leiame nüüd tudengite raamatukogus töötamise aja aritmeetilise keskmise: Et mitte tülitada teid 50 pulsisageduse kokkuliitmisega ning saadud summa 50-ga jagamisega, siis ütlen teile, et tudengite keskmine pulsisagedus (ehk pulsisageduste aritmeetiline keskmine) on 79.1 lööki minutis. Kui te nüüd võrdlete kahte erinevat keskmist tendentsi väljendavat suurust: mediaani ja aritmeetilist keskmist, siis te näete, et nad on natuke erinevad. Hiljem näeme, millisel juhul on kasulikum ühte või teist näitajat kasutada. Oleme nüüd vaadanud mitut erinevat võimalust oma andmete kirjeldamiseks, kuid kas meil on
annaabi.ee 
