koju sellejärel, imetleb takjast mis ta alles hoiab ja mängib klaveril ballaade. PEATÜKK VIIS Martin nägi magades und kus zoloogia õpetaja kes vaid põlvepükstes must valgeid liblikaid tema kodus ringi ajas. Peale tähtsusetu postkaardi lugemist Narva-Jõesuust istus Martin maha kuid pani tähele, et 10 minutit on selleni kui Isabella pidi mööda kõndima, et too teda näeks pistis ta pea aknast välja ja natuke hiljem kui Isabella oli mööda kõndinud läks ta ka ise tema järele ja kokkuleppiti kell üks bussijaamas kokkusaada, et Piritale minna. hiljem leidi inimtühi rannariba Pirita ja Merivälja vahel kui mööda sõudis Boris Mänd kaaslasega mis häiris Martinit mis oma korda häiris Isabellat kell tekkisid kahtlused kas nad peaks ültse ikkagi tegema mida teevad. Nad vahetavad siis istepaika liigutes randa kus toimub pikk ja sisurikkas dialoog mille tulemusena selgub, et Isabell tahab, et Martin kutsuks teda tema juudi nime pidi ehk
arutasid omavahelise kaitsekonventsiooni sõlmimist, ühise sõjalise tegemiseks tulevikus. Pihkva läbirääkimised: Pihkvas sai esimene kohtumine Vene ja Eesti delegatsiooni vahel. Eesti poolel oli Birk, M. Püüman (Sotsiaaldemokraat), Julius Seiamaa, Rink. Vene delegatsiooni juhtis: Leonid Krassiv (Teedeminister), Maxim Litinov (Välisministri asetäitja). Ülesandeks oli väljaselgitada enamlaste tõsisus, kuid midagit ei toimunud. Mõlemad pooled olid huvitatud rahu sõlmimisest ning kokkuleppiti, et rahu tegemine tuleb lähiajal. Petrogradi operatsioon: Loodearmee pealetung ja Rahvaväe osalus selles: Suvel 1919 hakkasid Antandi riigid kavandama uut enamlusevastast operatsiooni, milles tehti panus Baltikumis tegutsevatele Vene valgetele armeedele ning siinsete noorte rahvusriikide relvajõududele. Pealöögi pidi Petrogradi suunas andma Loodearmee, mille toetamine oli tehtud Rahvaväe ülesandeks. See plaan oli sobilik