kõigi oma võib mingis osas läbi inimese tegevuse saada ainuüksi tema omaks. Nagu näiteks allikas voolav vesi kuulub kõigile aga joogikannuga välja tõstetud vesi vaid sellele kes vee kaevust välja tõmbas. Nii on ka maaga sõltuvalt sellest, kui palju maad inimene harib, istutab ja aretab. Nii suur on ka tema omand. Maa mis kuulub näiteks ühele riigile ei kuulu kõigile vaid ainult selle elankele. Siin ei seata piiriposte, see maa on ühine kokkuleppete alusel. Inimelu seisun, mis nõuab töö tegemist ja materjale, millega tööd teha, toob paratamatult kaasa eraomandi. Suur osa maast oli siiski ühisomandis ja asunikud kasutasid seda just nii palju, kui neil vaja oli. Elati perekonniti koos, kuid hiljem asuti elama eri paikades, et end paremini varustada. Tekkis eraomand. Nagu öeldakse mitmete Ameerika rahvaste kohta kes on rikkad maa poolest aga vaesed eluks vajamineva poolest. Maa väärtust saab hinnata tööga, mis sellel on tehtud,
ühtsest hindamisskaalast vahetusüliõpilaste õpitulemuste arvestamiseks. Vastavalt sellele saab üliõpilane eksamil hinde B, kui tema tulemus on parem 65%-st. Hinnete korrigeerimine ülesannete olulisuse ja neile antud kaalude põhjal- hinnete korrigeerimise vajadus võib tekkida vähemasti neljal asdjaolul, kui on vaja hinnata 1) õpitulemuste järjepidevust 2) põhieesmärkide saavutamist 3) täiendavat tööd ja 4) kokkuleppete täitmist. Kahe esimese juhtumiga hinnete täpsustamisel puutume enamasti kokku siis, kui õpilase summaarne õpitulemus jääb kahe hinde piirile. Ametlik hindamiseeskiri lubab kahe hinde vahelist piiri nihutada 5% üles- või allapoole, et arvestada konkreetseid olusid. Kokkuleppehinded- Mõnikord kasutatakse hindamist kokkuleppe alusel, kus õpilased saavad ise otsustada, kui palju nad ühes või teises aines pingutavad. Nii võib veerandi alguses leppida õpilastega kokku minimaalsetes
annaabi.ee 
