veenmist. (Fisher, Ury 1992) Selle kauplemise põhiprotsess on aga suunatud positiivse kokkuleppepiirkonna saavutamiseks. Mõlema osapoole eesmärk on saavutada kokkuleppepiirkonna sees võimalikult palju, ehk langetada otsus teise poole vastupanupunktile võimalikult lähedal. Mõlemad osapooled annavad endale jaotava kauplemise puhul aru, et võib-olla peab leppima oodatust vähemaga, kuigi muidugi loodetakse, et kokkuleppepunkt on miinimumpunktist parem. Et kokkuleppele jõuda, peavad mõlemad uskuma, et kokkuleppepunkt, kuigi ehk oodatust vähem soodne, on siiski parim saavutav tulemus. Kummagi osapoole usk, et kokkuleppepunkt on võimalikest parim, on väga oluline; kokkulepe peab olema kahepoolne, et tagada pärast läbirääkimiste lõppu poolte kinnipidamine kokkuleppest. Osapool, kes arvab, et saavutatud tulemus ei ole võimalikest parim ja jääb uskuma, et tema kaotas, püüab hiljem sageli
Alternatiivne osa kokkuleppe saavutamisel Osadel läbirääkimistel on võimalik sõlmida mõni teine, alternatiivne tehing. Alternatiivid võimaldavad läbirääkijal lääbirääkimistel lihtsalt minema kõndida. Kui alternatiive on palju võib sihid kõrgemale seada ja mööndusi vähem teha. Kui läbirääkimistel häid alternatiive tegelikult ei ole ja tehing tuleb sõlmida ühe ainsa pakkujaga, on meie kauplemisvõimalused palju väiksemad. Kokkuleppepunkt Jaotava kauplemise puhul on mõlema osapoole eesmärk saavutada kauplemispiirkonna sees võimalikult palju. Et kokkuleppele jõuda, peavad mõlemad osapooled uskuma, et kokkuleppepunkt on parim saavutatav tulemus.Et tagada pärast läbirääkimiste lõppu poolte kinnipidamine kokkuleppest, peab see olema kahepoolne. Osapool, kes jääb uskuma,et tema kaotas , püüab hiljem sageli kokkuleppest kõrvale hiilida. Jaotava kauplemise strateegiad
annaabi.ee 
