vähemasti neljal asdjaolul, kui on vaja hinnata 1) õpitulemuste järjepidevust 2) põhieesmärkide saavutamist 3) täiendavat tööd ja 4) kokkuleppete täitmist. Kahe esimese juhtumiga hinnete täpsustamisel puutume enamasti kokku siis, kui õpilase summaarne õpitulemus jääb kahe hinde piirile. Ametlik hindamiseeskiri lubab kahe hinde vahelist piiri nihutada 5% üles- või allapoole, et arvestada konkreetseid olusid. Kokkuleppehinded- Mõnikord kasutatakse hindamist kokkuleppe alusel, kus õpilased saavad ise otsustada, kui palju nad ühes või teises aines pingutavad. Nii võib veerandi alguses leppida õpilastega kokku minimaalsetes nõuetes ainekursuse sooritamiseks ja ka nõuetes kõrgemate hinnete saamiseks. Näiteks võib õpilane saada kõrgema hinde kui ta võtab täiendavaid kohustusi iseseisva tööna. Muidugi eeldab selline lähenemine õpilastelt küllalt suurt iseseisvust. Hinnetele
võivad õpetajad arvesse võtta õpitulemuste järjepidevust, põhieesmärkide saavutamist, täiendavat tööd v kokkulepete täitmist. Kuigi hindamisel kasutavad õpetajad ühte 5-pallilist hindeskaalat, on selle alusel välja pandud hinnetel sageli üsna erinev osa kokkuvõtlike hinnete kujunemisel. Et seda asjaolu formaalsemalt välja tuua, soovitatakse anda erinevatele kontrollitulemustele v hinnetele vastavalt nende olulisusele erinev koefitsent. Mõnikord ka kokkuleppehinded – õpilased ise otsustavad, kui palju nad pingutavad – eeldab õpilaste suurt iseseisvust. 25
annaabi.ee 
