Kõikide lähimate naabritega nagu lätlased ja liivlased koostööd ei tehtud ning vabadusvõitluse algus aastatel olid suureks probleemiks ka vene väed. Hiljem korraldasid eestlased mõningaid rüüsteretki koos Pihkva ja Nogorodiga, aga pidid selle eest kallist hinda maksma.Eestalsed pidid andma neile raha, tegema erinevaid kingitusi ja taluma lausa venelaste poolt tehtavaid rüüsteretki. Peale selle, pidid eestlased tihti oma sõjaplaane muutma, kuna venelased ei pidanud paljudest kokkuleppedest kinni. Järeldada võib, et kuna eestlastel polnud suhteid naabritega ja sõjaline abi oli olematu oleksid eestlased oma arvulises vähemuses nagunii alla jäänud ja kuna abi ei olnud ka mujalt, siis oli kaotus kindel. Kolmas väga mõjub põhjus vabadusvõitluse kaotamiseks oli eestalste killustatus. Kuna Eesti maakondade vähel puudus kontakt. See oli küll olemas, aga see oli minimaalne. Sellist riiki nagu ,,Eesti" polnud otseses mõttes olemas.
liivlased koostööd ei tehtud ning vabadusvõitluse algus aastatel olid suureks probleemiks ka vene väed. Hiljem aga korraldasid eestlased juba mõningaid rüüsteretki koos Pihkva ja Nogorodiga, kuid pidid selle abi eest ka kopsakat hinda maksma. Nad pidid andma neile raha, tegema erinevaid kingitusi ja taluma lausa venelaste poolt tehtavaid rüüsteretki. Peale selle, pidid eestlased tihti oma sõjaplaane muutma, kuna venelased ei pidanud paljudest kokkuleppedest kinni. Kõik see kokku on väga suur miinus eestlastele. Selle vältimiseks oleks eestlased pidanud kõige pealt ennast ühtse riigi ja rahvana tundma ning alles siis otsima väljaspoolt liitlasi. Olles ise võimsamad ja tugevamad, siis on ka teised riigid palju meelsamini valmis abi osutama, kui vaja. Sellest tulenebki see, et eestlased oleks suutnud oma maad hoida, kui neil oleks abiks olnud arvestatavad liitlased. Lisaks ei olnud ka kõikide eestlaste südametunnistus puhas
annaabi.ee 
