deklaratsiooni kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid, eriti aga maksuseadused ja sõjaväe kokkukutsumine, parlamendi mõlema koja kinnitust. Deklaratsioon sätestas saadikute sõnavabaduse ja nende vaba valimise. Kõigile kuninga alamatele anti petitsiooniõigus. James II veretu kukutamine ja Oranje Willemi võimuletulek on Inglise ajalukku kinnistunud „kuulsa revolutsioonina” (Glorious Revolution). Parlamentarismi areng 18. sajandil. 1701. aasta kokkuleppeakt (Act of Settlement) laiendas veelgi parlamendi võimu. Sestpeale nõudsid seadusaktid nii kuninga kui ka parlamendi ees vastutava peaministri allkirja. Seni kuningale kuulunud õigus kohtunikke ametisse nimetada ja tagandada läks parlamendile. Parlamendivalimised toimusid Inglismaal iga seitsme aasta järel. Kokku oli alamkojas viissada viiskümmend kaheksa kohta. Valimisõigust omas umbes veerand täiskasvanud meestest. Valimisringkonnad püsisid traditsioonilistena, arvestamata vahepeal
Troon pärandati nüüd Charles I õe järeltulijatele, millega sai alguse uus, Hannoveri dünastia. Selle esimeseks valitsejaks sai Charles I õetütre poeg, Hannoveri kuurvürst George I [1714 27], talle järgnes tema poeg George II [172760] ning viimase pojapoeg George III [17601820]. George I oskas vaevu inglise keelt ega suutnudki saareriigi eluga täiesti kohaneda, eelistades Londonile Hannoverit. Suurbritannia ja Hannoveri personaalunioon kestis 1837. aastani. 1701. aasta kokkuleppeakt (Act of Settlement) laiendas veelgi parlamendi võimu. Siitpeale nõudsid seadusaktid nii kuninga kui ka parlamendi ees vastutava peaministri allkirja. Ka seni kuningale kuulunud õigus kohtunikke ametisse nimetada ja tagandada läks nüüdsest parlamendile. Parlamendivalimised toimusid Inglismaal iga seitsme aasta järel. Kokku oli alamkojas 558 kohta. Valimisõigust omas umbes veerand täiskasvanud meestest. Valimisringkonnad püsisid