kokku ei puutu, muutuvad need (murded) erinevateks iseseisvateks keelteks. Meetodi olulisim osa on sugulaskeelte häälikuloo väljaselgitamine. Sageli ei ole sugulussuhteid võimalik kirjalike tekstide andmete abil välja selgitada sel juhul tuleb algkeele põhisõnavara ja sturktuur rekonstrueerida tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Sugulaskeelte sarnasuse põhjus võib paraku olla ka muus kui suguluses, tegu võib olla ka juhusliku kokkulangevusega, laenamise või universaalsete tendentsidega. Sugulushüpoteesid nõuavad seega väga hoolikat kontrollimist ning üha rohkem võrreldakse tõese informatsiooni saamiseks ka erinevate teadusharude tulemusi (ajalugu, arheoloogia, geograafia, geneetika..) 13. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest (eriti võõrvallutajate keelest).Pidzinkeel tekib tavaliselt siis, kui
Effective length of query: 10 Effective length of database: 2133837566 Effective search space: 21338375660 Effective search space used: 21338375660 T: 11 A: 40 X1: 15 (7.4 bits) X2: 35 (14.8 bits) X3: 58 (24.6 bits) S1: 32 (16.8 bits) S2: 32 (16.8 bits) b. Uurida leitud sarnaseid järjestusi. Millised valgutüübid on esindatud, millised funktsioonid. Kas saab oletada midagi antud motiivi funktsiooni kohta valkudes või on tegemist juhuslikku kokkulangevusega. Valgutüübid: enolase 1, alpha non-neuron [Mus musculus]E=3e-05, Score=49.4 võib oletada, et antud valgu järjestus omab antud organismi jaoks ka bioloogilist funktsiooni, kuna e väärtus on piisavalt väike ning kokkulangevus ei olnud juhuslik. Järgnevad kaks tulemust arvatavasti ei oma antud organismide jaoks bioloogilist funktsiooni, kuna e-väärtused on juba liiga suured ning kokkulangevus oli juhuslik. phosphopyruvate hydratase E=3.6 Score=32.5
Genealoogiline liigitus ehk geneetiline liigitus käsitleb keelte sugulus- ja põlvnemissuhteid, mida esitatakse tihti keelepuu vormis. See on süsteem, mis otsib algkeelt ning sellest arenenud tütarkeeli. Tütarkeeled muutuvad aja jooksul aina erinevamaks ning kui need omavahel eriti kokku ei puutu, muutuvad need (murded) erinevateks iseseisvateks keelteks. Sugulaskeelte sarnasuse põhjus võib paraku olla ka muus kui suguluses, tegu võib olla ka juhusliku kokkulangevusega, laenamise või universaalsete tendentsidega. 37. Areaalne klassifikatsioon lingvistikas Geograafilise asupaiga järgi (sprachbund): Balkani keeled; Kaukaasia keeled; Ida-Aasia keeled. Keelerühmas olevad liikmed ei pruugi olla väga lähedases suguluses geneetiliselt, kuid keele rääkijad on olnud omavahel suhtluses väga pikka aega läbi ühise kogukonna ja keeled koondusid sellest lähtuvalt nö areaalsed jooned. 38. Vana-India lingvistika ja semiootika
annaabi.ee 
