Viimase kinnituse mõrvari õiges isikus sai Hamlet pärast näitlejate külastust lossi. Prints oli käskinud neil etendada vana kuninga mõrvamise mürgitatud maruheina vedeliku kõrvakallamise läbi. Claudiuse käitumine etenduse käigus ja pärast seda ei jätnud noorele printsile enam kahtluseraasugi. Teose käigus pidi Hamlet eirama oma tavapäraseid tõekspidamisi ja uskumusi. Poloniuse mõrvamist vestluse ajal emaga võib pidada pigem õnnetuks juhuseks ja halbade asjade kokkulangemiseks, kui ettekavatsetud mõrvatööks. Ometi ei lasknud prints ennast sellest vahejuhtumist eriti kõigutada, sest oli ju Polonius see, kes teda mustanud oli. Hamleti enda arvates sai Polonius väärilise palga kogu selle lobitöö eest, mis oli mõeldud kuningas Claudiuse ülistamisele. Hamletit võib pidada õnnelikuks inimeseks, sest ta saavutas selle, mida ta nii kohutavalt jahtinud oli ta maksis oma isa mõrvarile kätte. Miks pidada õnnelikuks inimest, kes pidi kättemaksu eest
5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 10. Mida tähendab võlasuhte poolte kokkulangemine? Too näiteid kokkulangemise kohta Kokkulangemiseks nimetab seadus olukorda, kus teatava võlasuhte puhul saab võlasuhte järgi õigustatuks ja kohustatuks üks ja sama isik ehk võlasuhte võlausaldaja ja võlgniku positsioonid langevad kokku ühes ja samas isikus. 1) §206lg1 Võlasuhe lõpeb võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus. Kui võlgniku ja võlausaldaja isik on võlasuhtes kokku langenud, kuid sellel isikul on
annaabi.ee 
