partei, miilitsa või Punaarmee hoone. Kogunemiskohtades toimus inimeste vedajate instrueerimine. Instrueerimise koosolekuid peeti maakondlikes keskustes peaaegu ühe ja sama mustri järgi. Alustati poliitilise miitingukõnega, mille lõpul selgitati ,,nõukogudevaenuliste elementide" hädaohtlikkust nõukogude korrale ja siis teatati , et öösel algab Eestist selliste elementide asumisele saatmine Nõukogude Liitu. Kokkukutsutuile rõhutati, et neile on usaldatud äärmiselt tähtis ülesanne ja et selle edukas läbiviimine on ühtlasi nende bolsevistliku valvsuse ja ustavuse prooviks. Peale kõnesid asuti küüditamise operatiivgruppide ehk brigaadide moodustamisele. Igale veomasinale määrati brigadir ja brigaad koosnes tavaliselt 4-st isikust. Kohe jagati brigaadidele välja ka küüditamisele märatute nimestikud ja dokumentide blanketid, mis tulid vangistamisel täita.
- Küsitletavate kogum peab olema representatiivne, st esindama tarbijaskonda kõigi vajalike tunnuste osas. - Reklaamisõnumit peavad hindama need, kes kuuluvad reklaamitavate toodete potentsiaalsete ostjate hulka. - Hindamise situatsioon ei või tugevalt erineda argiolukorrast ning küsitleja ei tohi küsitletavale survet avaldada. 12. Rühmaintervjuu Rühmaintervjuu on küsitlus, millega hõlmatakse 7-10 sihtturgu kuuluvat isikut. Kokkukutsutuile näidatakse reklaami või selle osa. Rühmajuht ergutab inimesi omavahel suhtlema ja küsib reklaami kohta uurivaid küsimusi: - Kuidas Te mõistate reklaami? - Kas sõnum pakub Teile huvi? - Kas Te usute sõnumit? - Kas Te sooviksite toodet proovida? Rühmaintervjuud kasutatakse kõige rohkem reklaami väljatöötamise staadiumis, sel juhul on ta eelkontrolliks. 25
annaabi.ee 
