pankrotte jne. Valitsus üritas asja ravida ainult rahaliste vahenditega senisesrt rohkem ringulsse paberraha massi. Marga väärtus välisvaluutade suhtes langes, taaskäivitus inflatsioon. See oli õige mõjukatele majringkondadele väga kasulik. Laenu oli ju võetud marga kõrge kursi puhul. Mida rohkem kurss langes, seda vähem oli vaja tegelikult tagasi maksta. Väidesti, et inflatsiooni suurendamine on valitsuses esindatud rikkurite isiklikes huvides. Välitmaks riigi rahanduslikku kokkukutsumlist, andsis Georg Vestel Eesti Pangale loa müüüa oma kullavarud. 1923 aasta lõpuks jäi 15 000 kuldrublast järele 2,5 miljonit. Selline majpoliitiline tegevus saigi Pätsi II valitsusele saatuslikuks. Otto stradman pidas RK-s kõne, kus süüdistas valitsust vales majpoliitikas. Süüdistas ka Vestelit, et ta on Eesti Panga kullavarude müümise loa salaja andnud. Märtsis 1924 astus valitsus tagasi. Sisepoliitilises mõttes kujunes väga kummaline situatsioon
Pätsi II valitsuse võimulolekuaeg jäi maj kriisi tõttu lühikeseks. Juhtrolli maj poliitika kujundamisel mängis rahaminister Georg Vestel ja teedeminister Karl Ipsberg. Häda oli ennekõike selles, et valitsus teadlikult distantseerus maj protsesside juhtimiselt ja andis vabad käed eraettevõtjatele. Maj vabaduse ja riigipoolse tagasitõmbumisega mindi liiale (vt eespoolt majanduskriis). Välitmaks riigi rahanduslikku kokkukutsumlist, andsis Georg Vestel Eesti Pangale loa müüüa oma kullavarud. 1923 aasta lõpuks jäi 15 000 kuldrublast järele 2,5 miljonit. Selline majpoliitiline tegevus saigi Pätsi II valitsusele saatuslikuks. Otto stradman pidas RK-s kõne, kus süüdistas valitsust vales majpoliitikas. Süüdistas ka Vestelit, et ta on Eesti Panga kullavarude müümise loa salaja andnud. Märtsis 1924 astus valitsus tagasi. Sisepoliitilises mõttes kujunes väga kummaline situatsioon