Ta tegi ka väga suure töö eesti rahvaluule kogumisel ja avaldamisel, mistõttu on säilinud need tänapäevani ja eestlased on oma rahvaluule üle uhked. Hurt seisis Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas ja et seda kooli rajada ja ülevalpidada koguti raha ja see arendas ka kohalikku elu. Rahakogumine õpetas tulevikus uusi rahakogumisi ja annetusi korraldama. Jannsen asutas Perno Postimehe. Tänu sellele ajalehele hakkas info rohkem liikuma ja nii oli võimalik suuri üritusi ja kokkukutsumisi teha. Jannsen pani aluse püsivale Eesti ajakirjandusele ja lugemisele. Ta asutas ka laulu- ja mänguseltsi Vanemuine. See sai eeskujuks teiste seltside loomisele ja ühtsustas rahvast. Tänapäeval on näiteks koorid, kohalikud kultuurimajad, põllumeeste selts, koduomanike selts, üliõpilaste selts jne. Eesti sini-must- valge lipp võeti esimesena kasutusele Tartu Ülikooli Õpilaste Seltsi poolt, millest sai pärast Eesti ametlik riigilipp
Looming- F.Tuglas, ilmus Tartus, linnas mis oli ja jäi vabariigi lõpuni pigem opositsioonilise meelestatuse kandjaks . Loomingu kallale ei saanud minna (kultuurkapitali enda rahastatus) ja nii antigi pigem tema vastast väljaannet välja- Varamu. Riigiasutused hakkasid ajakirjanduse peale kaebama. Kontrolli all ka kuulutused- see oli iga väljaande oma otsus, kas avaldati kuulutusi või ei. Siis hakati kuulutuste seast otsima ka n-ö salajasi kokkusaamisi/kokkukutsumisi. Koosviibimiseks/koosolekuks tuli eraldi luba taotleda, aga seda anti harva, seega hakati neid asju ajama kuulutuste teel. Kontrolliti hoolega ka seda, et ei avaldataks ebatsensuurseid asju. Konfiskeeriti Tänapäev, suleti kunagise tööerakonna väljaanne Vaba Maa (avaldatud Gori karikatuuri pärast), suleti Akadeemia (teistsuguse arvamusavalduse, maailmapildi pärast). Ajalehtedest – arvamuse kujundajad ja sotsiaalse elu peegeldajad
annaabi.ee 
