109. Mida kujutavad endast Riigikogu korralised, mida erakorralised istungjärgud? Töö Riigikogus toimub vastavalt Riigikogu töögraafikule. Eristatakse Riigikogu korralisi ja erakorralisi istungjärke. Korralisi istungjärke on Riigikogu koosseisul aastas reeglina kaks: Esimene toimub jaanuari teisest esmaspäevast - juuni kolmanda neljapäevani. Teine toimub septembri teisest esmaspäevast - detsembri kolmanda neljapäevani. Korraliseks istungjärguks tuleb Riigikogu kokku ilma erilise kokkukutsumiseta. Erandiks on uue Riigikogu valimise aasta, mil sellel koosseisul võib olla vähem kui kaks korralist istungjärku ja kus korraline istungjärk algab teistsugusel ajal. Uue Riigikogu koosseisu kutusb esimeseks istungiks kokku president. Erakorralised istungjärgud toimuvad korraliste istungjärkude vahelisel ajal, s.o. jõulu- ja suvevaheajal Erakorraliseks istungjärguks kutsub Riigikogu kokku Riigikogu esimees, kui seda nõuab president, valitsus või vähemalt viiendik Riigikogu liikmetest
praegu ka kaitsepolitsei tegevuse kontrollimise komisjon. Komisjonidel on seadusandliku algatuse õigus, v.a. õigus algatada põhiseaduse muutmist. Riigikogu teenindamiseks on moodustatud Riigikogu kantselei. Selle eesotsas on direktor, kes nimetatakse ametisse avaliku konkursi korras. § 4. Riigikogu istung, istungjärgud ja täiskogu töönädal Eristatakse korralisi ja erakorralisi istungjärke. Korralised istungjärgud tulevad s-s ettenähtud ajal kokku ilma erilise kokkukutsumiseta. Ainsaks erandiks on Rkogu uue koosseisu esimene istungjärk. Korralised istungjärgud toimuvad jaanuari teisest esmasp-st juuli kolmanda neljap-ni ja septembri teisest esmasp-st detsembri kolmanda neljap-ni. Üldjuhul on Rkogu antud koosseisul aastas kaks korralist istungjärku. Vastava koosseisu istungjärkude numeratsioon algab esimesest istungjärgust ja on ühtne selle koosseisu volituste ajal. Korraliste istungjärkude puhul eristatakse järgmisi mõisteid: 1
annaabi.ee 
