Narva koolipoistega. Pealetungivale vaenlasele astuti täiesti ettevalmistamatult vastu ning kaitsejõude loodi taandumislahinguis. Rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14 000 kaitseliitlast, vähem kui pooled neist püsside ja varustusega ning ilma ainsagi suurtükita. Sõja algusperiood oli Eestlastele väga raske - Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti, sealhulgas Tartu. Rahvast kadus usk võitluse edukusse Venemaaga. Ka vabatahtlik kokkukutse ja osalt ka sunduslik mobilisatsioon ei andnud loodetud tagajärgi. Sõja õnne pöördumine algas 1918. aasta detsembris, kui Tallinnasse jõudsid Suurbritannia sõjalaevastik ja vabatahtlikud Soome armeed. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA andis Eestile eeskätt humanitaarabi. 23. detsembril nimetati Johan Laidoner Eesti
võõrandada.) *Teokoormised normeeriti( talumajapidamise võimalused ja kohustused viidi vastavusse.) *Talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine *Seaduse reguleeris Talude ja mõisade omavahelised suhted *Loodi vallakohtud( talupoeg oli kohtumees) Napoleoni sõjas *Napoleoni sõjad eestis otseselt Eestit ei puudutanud *1806 vallutas Napoleon Preisimaa *Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni(Sõjaväe kokkukutse) *Lahinguid ei toimunud, Aleksander I ja Napoleon sõlmisid kokkuleppe euroopa *Napoleon oli vallutatud aladel talurahva vabastamine *Vene tsarism oli sunnitud tegema järelandmisi Baltikumis *1816 kaotati pärisorjus Eestimaal (1819 liivimaal) *Pärisorjuse kaotamine tõi kaasa perekonnanimede ehk priinimede paneku *Eestlaste hulgas levisid Saksa pärased nimed *1930. Hakati nimesid eestindama Kordamisküsimused.
annaabi.ee 
