juba ette teada, et nad on mittetõesed? Kas luuletuse teine osa esitab parimat kõigist võimalikest eksitustest või näilikkuse maailma, milles kahjuks tuleb elada olevast endast kaugele jäävatel inimestel? Neile küsimustele ei ole võimalik midagi kindlat vastata, kuivõrd teose teine osa on säilinud vaid väga nappide fragmentidena. Küll ei taotle Parmenides siin mitte tema ajal faktiliselt levinud kosmoloogiliste ettekujutuste kokkukoondamist; tema esitus pretendeerib parimale võimalikule “tõenäolisusele”. Siin ilmneb kreeka mõtlemisele iseloomulik tõesuse ja tõenäolisuse vastandamine. Meeltega kogetava maailma suhtes pole võimalik jõuda tõese käsituseni, kuid Parmenides püüab sellegipoolest anda oma parima, et siiski ka selle maailma kohta “tõenäoliseimat”, st. tõele kõige sarnasemat arusaama leida. Parmenides lähtub selles (sarnaselt pütagoorlastele ja mõnedele teistele enda kaasaegsetele)
taimevarre alaosade puitumine. Rohkelt hargnevad varred on kas lamavad, tõusvad või püstised ning tavaliselt jääb varte kõrgus 510 sentimeetri piiridesse. Taime igihaljad lehed on kitsad ja ilmetud, kuid nendel on rikkalikult eeterlikke õlisid tootvaid näärmeid. Selle kinnituseks võib taimelt napsata lehekese ja seda näppude vahel muljuda. Aromaatne elamus on kindlustatud! Et nõmm-liivatee üksikud õied on suhteliselt väikesed, kasutab taim enda näitamiseks õite kokkukoondamist. Padjandis kasvamine lubab väikesele kasvukohale majutada ka ohtralt õisikuid, nii et eemalt vaadates jääb mulje lausa erksast helelillast õitemerest. Praktilistest kaalutlustest lähtuvalt kogutaksegi taime õitsemise ajal. Kääridega eemaldatakse nii õisik kui ka roheliste lehtedega varreosa. Muide, nõmm-liivatee on sellegi poolest huvitav taim, et meil Eestis venib tema õitseaeg sõltuvalt kasvukohast ja ilmastikust küllaltki pikaks alates juuni lõpust kuni augusti alguseni
annaabi.ee 
