Otepää jäi ka sakslaste ajal, nagu ennegi, tähtsaks keskkohaks Ugaunias, kuni Tartu ta aegamööda tagasi tõrjus. Otepääs olevad sakslased ühes saatjatega asusid Virumaale ja ajasid taanlased minema. Kui sel ajal Liivis viibiv paavsti saadik Moodena Villem sellest kuulda sai, võttis ta tülialused maakonnad paavsti valitsuse alla, kuni paavst tüliküsimaused otsustab. 1226. a. võttis ta järvalased ja virulased paavsti otsekohese valitsuse ning kaitse alla. Kõigist kokkukogunenud Viru vanemaist määras ta vanemad ja kohtunikud (L. H. XXIX, 7). Vahest olid need tema poolt suuremate volitustega varustatud vanemad ja kohtunikud. Paavsti asevalitsejaks jäi magister Johannes (tema asemikuks oli ajuti keegi Hermodus). Võib-olla oligi eestlaste kavatsus neis maakondades, sakslaste abiga taanlastest lahti saada ja siis kuidagi ka jälle sakslastest, vahest ka paavsti saadiku toetusel. Teatavas mõttes oli see kavatsus siitsaadik paavsti asemiku abiga õnnestunud
Hommikust õhtuni kestis häältesumin, kuna härra de Tréville samal ajal kõrvalasuvas kabinetis võttis vastu külastajaid, kuulas kaebusi, andis korraldusi; ja nagu kuningas Louvre'is ainult rõdule tarvitses minna, et inimestest ja relvadest ülevaadet saada, nii tarvitses härra de Tréville seks otstarbeks ainult oma akna juurde ilmuda. *Mittevõrne paljudega (lad. k. ) 26 Päeval, mil d'Artagnan tuli ennast esitlema, jattis kokkukogunenud seltskond iisnagi mõjuka rnulje, seda eriti provintsist saabunud inirncsele. Tosi kiill, see provintslane oli gaskoonlane, ja eriti tol ajal olid d'Artagnani kaasmaalased selle poolest kuulsad, et nad ennast 27 naljalt heidutada ei lasknud. Tõepoolest, kui õnnestus läbi pääseda massiivsest kandiliste naeltega ülelöödud uksest, satuti otse keset mõõgameeste salka, kes õues ringi kõndisid, vestlesid, kaklesid ja mängisid. Et selles lainete möllus endale teed rajada,
annaabi.ee 
