Keravälk on harva esinev muutuva värviga helenduv kera. Selle välgu läbimõõt on enamasti 10-30 cm ning kujult on kas ümarad, pirni või lindikujulised. Tavaliselt on keravälgud punased, kollakas oranžid ning vahel ka valged või sinakad. See esineb tavaliselt koos äikesetormiga ning sageli nähakse seda pärast pikselööki maapinna kohal hõljumas. Osad inimesed on tähele pannud, et keravälk sisaldab enda sees niiditaolist mustrit ning kirjeldavad selle sisemust kui lõdvalt kokkukeritud niidikera, mis on üleni kaetud helendavate joontega. Keravälku võib heleduse poolest võrrelda täiskuu või 100-200 W elektripirniga. Selle liikumiskiirus on peaaegu sama, mis on inimese liikumise kiirus. Välgupalli eluiga võib olla ühest sekundist kuni mõne minutini ning tema heledus selle aja jooksul on harilikult muutumatu. Vahel suudab ka kera jaguneda mitmeks osaks [1]. On täheldatud, et keravälk langeks pilvedest alla. See pikne liigub õhus aeglaselt ning võib tungida
Samas ei saa väita, et kaja pilvedelt, kui nähtust, iseenesest olemas ei oleks. On küll. Ülitundliku aparaadi, sonari, abil on seda ka võimalik registreerida, ent inimkõrv ei suuda seda kaja tajuda. 3.2. Keravälk Keravälgu läbimõõt on enamasti 10 30 cm. Kujult on keravälgud kas ümarad, pirni või lindikujulised. Mõnikord on keravälkudel ka saba. Mõned inimesed on näinud keravälgu sees niiditaolist mustrit ja kirjeldavad keravälgu sisemust, kui "lõdvalt kokkukeritud niidikera, mis on seest üleni täis helendavaid jooni". 3 See on märksa enam kui lõhkeaine plahvatuses 17 Keravälku võib heleduse poolest võrrelda täiskuu või 100 200 W elektripirniga. Enamasti on keravälgud punased, oranzid või kollakad, harvem ka valged või sinakad. Keravälgu liikumiskiirus on umbes sama suur kui jalakäijal. Mõnikord lagunevad keravälgud mitmeks osaks või muudavad kuju ja värvust. Keravälgud ei ole
Antsülusmesoliitikum ja litoriinamesoliitikum. Soome asustamine toimus mitme lainena. Kõige mõjukam asustuslaine lähtus Kunda kultuuri alalt. Vanimad leiud on saadud Lahti lähedalt: kiviesemed, mis on valmistatud sissetoodud kivimist. Mesoliitiliseks kultuuriks Suomusjärvi kultuur. Märkimisväärseks leiuks on Karjalast Antreast leitud pajukoorest võrgujäänus jm. Leid saadi juba enne II maailmasõda soiselt alalt (varem veekogu). Kiviaegne õnnetus kalamees jäi oma kokkukeritud võrgust ilma. C14 u 8300 eKr. Leiukoha kaevamisel saadi sarv- ja luuesemed, kivist tööriistu. Luust ja sarvest tööriistadele on vasteid Kunda kultuuris. Iseloomulik on kvartsi kasutamine, kujunes kiltkivi kasutamine. Esemed: lihvitud teraga kirved ja talvad. Kirved harilikult tardkivimitest, talvad peamiselt kiltkivist. Viimasest ka odaotsad, pistodad. Pallikujulised nuiad, mõnedel geomeetriline kaunistus. Hilismesoliitikumis suurenes kvartsi osa.
annaabi.ee 
