mõni muu aktiivne täiteaine ja lisandid. Kummi on kõrgelastne polümeer, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Kummi iseärasuseks on see, et looduslik või tehiskautsuk vulkaniseeritakse kummisegu valmistamisel. Toorkautsukist toodetakse kummi, samuti eboniiti, mis sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik, vesiemulsioonvärve ehk latekseid ja kummiliimi. Saamine Looduslikku kautsukit saadakse hevea mahla kokkuaurutamisel. Kummisegu segatakse valmis, vormitakse ese ja seejärel kuumutatakse seda. Selle protsessi leiutas Charles Goodyear 1839. Lähteainenena kasutatav kautsukitaimede mahl ehk lateks kogutakse Hevea puust. Vulkaniseerimine Vulkaniseerimise käigus väävli manulusel tekkivad polümeeri molekulide vahele 2-10 väävli aatomi pikkused ristsidemed, muutes oluliselt materjali elastseid omadusi . Vulkaniseerimisel suure hulga väävliga
KEEMIA ÜLESANDEID KÕRGKOOLI ASTUJAILE 21. 640 grammist 20%-lisest lahusest aurutatakse välja 140 grammi lahustit. Mitme R.Pullerits 1985 protsendiline lahus saadakse? 22. 140 grammi 1%-lise lahuse kokkuaurutamisel saadi 1,5%-line lahus. Leida saadud I Protsentarvutused lahuse mass. 23. Segati 40 grammi 10%-list ja 10 grammi 5%-list lahust. Mitme protsendiline lahus A saadi? 1. 5,6 grammist ainest valmistati 28 grammi lahust
Värskelt pressitud mahlad on parima kvaliteediga. Pudelitesse või purkidesse villitud mahlad erinevad koostiselt, valmistusviisilt, energeetliliselt vääruselt kui ka säilivusajalt. Mahlad jagunevad: • mahl, mis on saadud otsesel pressimisel puuviljadest või marjadest. • Mahl kontsentreeritud mahlast- saadud konsentreeritud mahla lahndamisel kvaliteetsete veega. Kontsentraadist valmistavad mahlale ei tohi vett lisada rohkem, kui eraldus selle kokkuaurutamisel. • Täismahl on identne viljadest ja marjadest pressitud mahlaga, ei lisata suhkrut ega muid lisaaineid. Eestis valmistatakse mahlasid peamiselt konsentreeritud mahlast. • Nektarite täismahla sisaldus on 25-50%, ülejäänud on vesi, suhkur, sidrunhape, looduslikud värvained, konservandid, antioksüdandid jm. Mahlajoogid on nektaritest veel lahjemad mahlatooted. Mahla osakaal alla 25%. Karastusjoogid
nende monomeerid on 1, 3-dieenid. Nagu polüalkeenide korralgi, on polüdieenide struktuuri korrapärasus väga oluline. Butadieeni radikaalpolümerisatsioonil tekib ebaregulaarne struktuur. Ziegleri-Natta katalüsaatoritega saadakse regulaarne cis-polübutadieen. Loodusliku kautsuki monomeeriks on isopreen (2-metüülbuta-1, 3-dieen), mis on cis- polüisopreen, mis sisaldub hevea mahlas (lateksis). Looduslikku kautsukit saadakse hevea mahla kokkuaurutamisel. Polüestrid Tehnikas on suur tähtsus polüestritel. Need on polümeersed ained, mida harilikult saadakse dikarboksüülhapetest ja mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükendensatsiooni teel. Tuntuim polüester on lavsaan (terüleen, dakron), benseen-1, 4 dikarboksüülhappe (tereftaalhappe) ning etaandiooli polüester. Lavsaanist valmistatakse sünteetilist kiudu ja sellest omakorda mitmesuguseid tekstiilitooteid. Polüestrist tehismaterjale toodetakse hiigelkoguses
See on tugevalt eksotermiline reaktsioon. II astmes: Osa lendub veeauruga koos, teine osa moodustab kasutatakse, annab samuti kõrvalproduktina Na 2SO4 NH2COONH4 NH2CONH2 + H2O + HToru-torus reaktori SiO2-ga SiF4. Õhk, aur ja SO 2 juhitakse üle ettekuumutatud sisemisse torusse antakse kompressoriga gaasilist CO2. Fosforhappe kokkuaurutamisel pestakse sekundaarauru keedusoola kristallide NaCl: Vedelammoniaak antakse pumbaga ülalt reaktori veega, tekib H2SiF6 4NaCl + 2SO2 + O2 + 2H2O = 2Na2SO4 + 4HCl torudevahelisse ruumi, kus ta, liikudes ülalt alla, uhub H2SiF6 voib välja sadestada sooda abil: HCl saagis on 93-98%
annaabi.ee 
