Presidenti ei valitud otseselt rahva poolt vaid seimis, valiti seal kolmeks aastaks ka president. Läti poliitilise elu eripäraks kujunes poliitiliste parteide paljusus. Põhiseaduses oli paika pandud et valmimistel võivad osaleda kõik nimekirjad mis on kogunud endale 100 hääleõigust saanud ja esitavad selle valmisteks. Ei olnud valmiskünnist ega midagi. 22 aasta kevadel osales 88 erinevat nimekirja , edaspidi läks hullemaks II seimis oli üle 140. Asutava kogu pärast kokkuastumist nimetas ametisse esimese valitsuse aga peaministriks jäi ikka Karlis Ulmanis. Siis sai välisminister Meierovicz. Maaseaduse koostamine nõudis veelgi rohkem aega, ei tulnud toime. Saadi hakkama 1924 aprill. Läti maareformi puhul on huvitav see, lätis jäeti senistele maaomanikele maksimaalselt 50 he. Lätlased ei maksnud kombensatsiooni, ja ei võetud ka lätis hiljem vastu millest eest oelks kombenseeritud ära võetud maad. Läti maareformi tulemusele
astumiseks. Et esinedaseadusandiku initsiatsiiviga, oli vaja 16 häält, et esitada valitsusele arupärimisi, oli vaja 20. st 14-liikmeline opositsioon ei saanud pm midagi teha. Ainus, mida teha said, olid RK-s kõnede pidamine, kriitika tegemine. Seda võimalust ka kasutati. Info opositsiooni tegevusest pm ei levinud. Ajakirjandusel oli keelatud avaldada opositsioonilisi kriitilisi sõnavõtte. Rk-le esimene esitatud seaduseelnõu oli kalandusseadus. Vahetult enne RK kokkuastumist, 19.04, oli Päts andndud dekreedina 4 väga olulist seadust (ühingute ja nende liitude seaduse, kutseühingute ja nende liitude, koosolekute ja trükiseadus). Hiljem dekreediandlus vähenes. Väga olulised seadused kehtestati presidendi dekreetidena, ebaolulised Riigikokku. RK seadusandlik initsiatiiv jäi pm olematuks. Riigivolikogus võeti vastu 70 seadust, aga need kõik olid esitatud valitsuse poolt. RK-l ei olnud võimalust anda hinnangut valitsuse tegevusele. Umbusalduse
annaabi.ee 
