vajalikkude teadmistega ja kogemustega isikute hulgast Riigivanema poolt määratavast kümnest liikmest. Rahvuskogu I ja II koda pidid töötama eraldi, erimeelsuste puhul tuli moodustada Rahvuskogu üldkoosolek, kus küsimus otsustatakse häälteenamusega. Rahvuskogu I kojast 50 tooli täideti ilma hääletusprotseduurita. II kojas domineerisid ootuspäraselt valitsusmeelsed. Põhiseaduse väljatöötamiseks nähti ette kuus kuud arvates Rahvuskogu kokkuastumisest. Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu põhiseaduse 28. juulil 1937. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. I ja III põhiseaduse võrdlus I põhiseadus (1920 juuni): · Riigipea on riigivanem 27 · Riigikogu valitakse rahva poolt · Valitsus vastutab parlamendi ees III põhiseadus (1938 jaanuar): · Riigipea on president
vajalikkude teadmistega ja kogemustega isikute hulgast Riigivanema poolt määratavast kümnest liikmest. Rahvuskogu I ja II koda pidid töötama eraldi, erimeelsuste puhul tuli moodustada Rahvuskogu üldkoosolek, kus küsimus otsustatakse häälteenamusega. Rahvuskogu I kojast 50 tooli täideti ilma hääletusprotseduurita. II kojas domineerisid ootuspäraselt valitsusmeelsed. Põhiseaduse väljatöötamiseks nähti ette kuus kuud arvates Rahvuskogu kokkuastumisest. Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu põhiseaduse 28. juulil 1937. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. I ja III põhiseaduse võrdlus I põhiseadus (1920 juuni): • Riigipea on riigivanem 27 • Riigikogu valitakse rahva poolt • Valitsus vastutab parlamendi ees III põhiseadus (1938 jaanuar): • Riigipea on president