V:Iga töömehe isiklik algatus ja tarmukus. 72.Mis oli üks suurimaid Eestlaste võidu põhjuseid? V:Eesti juhid töötasid täielikus üksmeeles, polnud mingeid sisemisi kokkupõrkeid. 73.Mis oli Vabadussõja poliitilise juhtimise ülesanne? V:välispoliitiliselt kindlate eesmärkide püstitamine sõjategevuseks ja sisepoliitiliselt kogu rahva elavate ja aineliste jõudude ettevalmistamine sõjaks. 74.Kuiads suurenes rahvaesinduse mõju sõja poliitilise juhtimise teostamisel? V:Asutava Kogu kokkuastumisega. 75.mis oli Eesti riigi välispoliitiline eesmärk? V:Riikliku iseseisvuse tunnustamise saavutamine ja sõbralikud suhted kõigi välisriikidega. 76.Kelle algatusel tõusis Vabadussõja teisel poolel üles rahu plaan? V: N.-Vene eestvedamisel. 77.Kuidas püüdsid enamlased Eesti riiki kaotada? V:Kogu Vabadussõja kestel ei rünnanud vaenlane meid ainult relvade ja meeste vaid ka ägeda kihutustöö ja muu riigivastase tegevusega seljatagant. 78
Küll loodi aga portfellita ministri koht, mille sai Jaan Tõnisson. Välja jäid enamlased ja esseerid (nende eesmärgiks luua mitte täisdemokraatliku vabariiki vaid töölisdemokraatiat), samas esseerid teatasid, et ei tee takistusi AV tegevusele. Valitsuse peamine tegevus oli seatud võimu ülevõtmisega Saksa valitsuselt. Kuni 20. nov, mil astus kokku Maanõukogu, selle kokkuastumisega panid AV oma volitused maha. Maanõukogus oli samuti aja jooksul toimunud muudatusi. Küll aga jäid Maanõukogus täiesti kõrvale enamlased. Alles veebruari alguses 1919 otsustas Maanõukogu enamlikud saadikud ka ametlikult välja arvata. Muutused ka Eesti erakondlikul maastikul. Maanõukogu oma tegevussessiooni jooksul võttis vastu õige hulgaliselt mitmeid määrusi, mis
annaabi.ee 
