kuid suurem jagu tulutoovatest tehnikatest on sportvõitluse jaoks liiga ohtlikud. Vanemal ajal oli sportlik võitlus pärisvõitlusega tihedamalt seotud. Rahvusvahelisi spordiüritusi oli vähe ja peamine võimalus noorel atleedil ennast proovile panna, oli lahinguväljal. Keskajal hakati korraldama rüütliturniire. Turniiril võideldi nüride relvadega, eelnevalt kokku lepitud reeglite järgi ning võitja selgus vaenlase seljatamisel või punktide kokkuarvestamisel kohtunike poolt. Turniiride hiilgeaeg oli 14.-15. sajandil. Selleks, et turniiril mitte viga saada, mõtlesid 3 inimesed välja palju viise enese kaitsmiseks. 15. sajandiks kujunes välja plaatraudrüü, mis kattis täielikult kogu võitleja keha. Selles oli sportvõitlejatel ohutu üksteist materdada. Sportliku mõõgavõitlusega tegeletakse ka tänapäeval. Lisaks kultuurilisele aspektile, vanade tarkuste ja traditsioonide hoidmisel, on see ka füüsiliselt arendav spordiala. Nüüdseks
levinud Põhja-Euroopas, Venemaal, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. 5) segamets, kindla puuenamuseta metsi nimetatakse segametsadeks. 6) Laialehised metsad on metsad, kus puurindes valitsevad suhteliselt suurte lehtedega puud. Laialehisteks puudeks võib lugeda teiste seas pärna, vahtrat, saart, tamme, jalakat jmt.Sõltuvalt loodusvööndite klassifikatsioonist eristatakse parasvöötmes mõnikord laialehiste metsade vööndit, teinekord moodustatakse aga vöönd laialehiste ja segametsade kokkuarvestamisel 7) metsastepp, 8) stepp, 9) Preeria on Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla. Preerias domineerivad rohttaimed puittaimede üle, palju on kõrrelisi. Loomadest olid preeriale iseloomulikud ameerika piison ja koiott. Tänapäeval on suurem osa preeriaid põllumaaks muudetud. 10) kõvalehiselised põõsastikud 11) poolkõrb, 12) Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm.Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised