Coca Cola sisaldas aastani 1903 (mõningate allikate järgi kuni 1910. aastani) kokaiini. Praegu kasutatakse kokaiini meditsiinis vaid kohalikuks tuimastamiseks silmaoperatsioonidel. Kokaiini valmistamine Puhta kokaiini saamiseks on vaja läbida mitu etappi. Kokaiini valmistamiseks purustatakse lehed (lehed sisaldavad 0,6-1,8% kokaiini) ning purustatud lehtedele lisatakse lahustit. Sellist segu, mis on saadud pisut puhastatud ja kuivatud lehtedest ja lahustist, nimetatakse kokapastaks. Kokapasta sisaldab 40 - 85% kokaiini sulfaadina. Sinna segusse võivad valmistamisel sattuda ka saasteaineid, näiteks õlijäägid. Suitsetamiseks tarvitatavat kokapastat nimetatakse mõnikord bazookaks (granaadiheitja), sest pasta võib tarvitajate sõnul mõjuda nagu pomm. Kemikaale lisades ja segu kuumutades saadakse lähteaine, mis vees ei lahustu. Kokaiinhüdrokloriid saadakse algainele soolhapet lisades ja ainet samal ajal kuumutades. Saadus lahustub vees
Koka ja kokaiin. Kokaiin. Kokataim, Erythroxylon coca. Kasvab mitmel pool maailmas. Kokapõõsas kasvab pooleteise meetri kõrguseks. Õied on valged, lehed tumerohelised ja umbes viis sentimeetrit pikad. Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini. Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine. Kokaiini valmistamiseks purustatakse lehed, lisades lahustit. Nii saadud ja pisut puhastatud ning kuivatatud ainet nimetatakse kokapastaks. Kokapasta sisaldab 40-85% kokaiini sulfaadina. Kemikaale lisades ja segu kuumutades saadakse lähteaine, mis vees ei lahustus. Kokaiinhüdrokloriid saadakse lähteainele soolhapet lisades ja ainet samal ajal kuumutades. Kokaiinhüdrokloriidi võib muuta n-ö vabaks lähteaineks, mida suitsetades kiireti omastatakse ja mis tekitab peaaegu kohe joobeseisundi. Lähteainel on mitu teisendit, juba nimetus näiteks crack ja free base cocaine. Crack koosneb
annaabi.ee 
