Slängis ja argikeeles on palju erinevaid versioone sõnadest, millele ilmselt kindlat väljakujunenud kirjapilti polegi. Pole üldse kindel, kas enamik inimesi, kes neid sõnu kasutavad, neid üldse kirjutada oskavad. Need on peamiselt keelde tulnud filmidest ning Internetist. Inglise keele kõrval on eesti keeles laene ka mitmetest teistest keeltest, näiteks prantsuse, itaalia ja aasia keeltest. Eelnimetatud keeltest on palju sõnu laenatud näiteks kokanduskeelde. Näiteks prantsuse krepp, itaalia lasanje, spagetid, hiina vokk, araabia kebab ja uuskreeka feta. Teise keele sõnavara saab üle võtta otse, kui kahe keele kõnelejate vahel on geograafilised, kultuurilised, poliitilised jm sidemed, või kaudselt, nt massiteabevahendite või teiste keelte vahendusel. Massiteabevahendite kaudu ilma vahenduskeelteta laenamisel on tulemuseks ikkagi otselaen. (Leemets 2003)
uus elukorraldus: tehas, tootma, toode uued uued esemed ja nähtused: ehe, tagi, tossud, mehu, neste, rekka emotsionaalset sõnavara: aldis, harras, huvi, kirgas, kummaline, lelu, lohutama, masendama, mugav, oivaline, pädev, raev, ründama, sangar, solvama, sünge, uje 36. Mis muutub eesti keeles praegu? Viimastel aastakümnetel eesti keelde laenatud sõnadest enamik on anglitsismid, nende ülekaalu tingib eelkõige inglise keele kõrge prestiiž. Kokanduskeelde tuleb palju sõnu prantsuse, itaalia ja Aasia keeltest. Tsitaatsõnade ja laenude tung keelde jätkub, uuem sõnavara on ebastabiilne. Meediakeeles segunevad erinevad stiilid - üldkeelne, argikeelne, släng. Grammatiseerumine. 14
annaabi.ee 
