Autor Vaino Vahing, lavastaja Mati Unt Filmi esimestel minutitel tekkis minus tunne, et milleks üldse sellist jabarust kirjutada, veel enam lavastada.Süvenedes filmi hakkasid lahti hargnema inimsetevahelised suhted ja filmi tõeline traagika. Film algab perepoja naasmisega koju,osatäitjaks andekas näitleja Üllar Saaremets.Temaga on kaasas naine Maimu,keda mängib Piret Rauk.Esimesest hetkest alates on tunda olukorra meeleheidet ja närvilisust.Kojusaabunud poeg leiab eest suletud ukse ja on pettunud, et vanemad tema saabumise tunnistajaks pole.Sümboolne osa on vilel, mis on neil mõlemal naisega.Ta usub kindlalt, et vilistades ilmuvad kohale nii isa, kui ka ema.Vile peale saabubki ema ,kes tervitab oma poega ja miniat, tundes heameelt selle üle, et nad pikemaks ajaks sinna jäävad.Saabuvad isa ja tema tõde Elviira,kes on vaimuhaige ja juba 40 aastat elanud nendega koos.
võimatuid ülesandeid teha ning põgeneda, tuues ohvriks omaenda lihase venna. Vastutasuks abiellub Iason Medeiaga. Deemonlikuks nõiaks muutub Medeia pärast seda kui Iason ta maha jätab, selle teo eest karistab Medeia teda rängalt, tappes nii pruudi, kui ka mõlemad pojad, peale mida ta sõidab lohe kaarikuga Ateenasse. Seal võttis kuningas Aigeus ta endale naiseks, kuid hiljem ajas minema, kuna naine tabati katselt mürgitada kuninga äsja kojusaabunud poega Theseust. Medeia põgenes koos oma Aigeuselt saadud poja Medosega Aasiasse, kus noormees tegi suuri kangelastegusid ning rajas meedlaste riigi. Pärast poja surma pöördus Medeia Kolchisesse tagasi, kõrvaldas ühe usurpaatori ning pani oma isa Aietese taas troonile. Medeia oli vägagi barbarlik nõiatar, kes suudab väga hästi enda võimu kehtestada ja teha hirmsaid tegusid ilma endale hukatust toovate tagajärgedeta. Io oli Nümf, jõejumal Inachose tütar