tumehall, kaetud limakihiga, mis kaitseb teda kuivamise eest ja aitab paremini edasi liikuda, vähendades hõõrdejõudu pinna ja isendi vahel. 1.2. Koda Värvus varieerub kollakaspruunist valkjashallini. Kojal võib olla kuni viis tuhmpruuni või pruunikasvioletset vööti, mis on sageli osaliselt kokku kasvanud. Täiskasvanud viinamäeteo koda on 4,5-5 keermega. Koja kõrguseks on 30-55 mm ja laiuseks 32-50mm. Täiskasvanuks saanud teo kojasuudme servale moodustub tugev pisut tagasi keerdunud huule, mis on värvunud valkjaks või valkjasroosaks [1]. Koda koosneb peamiselt lubjast (kaltsiumkarbonaat, CaCO3), mis kokkupuutes kloorvesinikuga lahustub. Lahustunud karbist jääb alles orgaanilise aine jääk, mis ei lahustu: selleks on karpi kattev orgaaniline nahk (sarvkest), mis kaitseb koda keskkonnast tulevate söövitavate mõjude eest. Teod ei ole ise võimelised kaltsiumkarbonaati tootma, nad peavad
Kopsteod on evolutsioonis tigude klassi ühisest tüvest kõige enam kõrvalekaldunud alamklass. Kõik kopsteod on kohastunud eluga kas maismaal või magevees. Mõningaid selle alamklassi esindajaid vahel meres, siis ainult väga tugevasti magestunud piirkondades. Kopstigude koda on enamasti spiraalselt keerdunud ja kujult väga mitmekesine. Lõpuks võib maismaatigudel koda olla ka täielikult mantliga kaetud või hoopis kadunud. Ebasoodsate tingimuste saabumisel kasutavad kojasuudme sulgemist vahel ka vees elavad kopsteod, kes samuti sulgevad kojaava limakihiga, mille alla jääb õhu vahekiht. Selles suhtes on hoopis halvemini kaitstud ilma kojata maismaateod nälkjad. Kõikidele kopstigudele on iseloomulik sujuv libisemine jalatallal, mille eesosas on tugevasti arenenud lima eritav nääre. Maismaatigudel on sageli kaks paari kombitsaid, kuid mõlemal liikidel esineb isegi kolmas paar kombitsakujulisi jätkeid, mis asuvad suu servadel
annaabi.ee 
