Omavalitsuslik staatus linnal küll kadus 1. jaanuarist 2003 pärast ühinemist vallaga aastal 2002, kuid tegelikult on ta oma funktsioonidega kõigiti olemas. Vigala vald Pindala: 269,8 km² Elanike arv: 1599 (01.01.2006. a.) Keskus: KiviVigala Keskuse kaugus suurematest linnadest ja asulatest: Tallinn 90 km, Haapsalu 80 km, Pärnu 42 km, PärnuJaagupi 13 km, Rapla 54 km, Märjamaa 25 km, Lihula 53 km, Kullamaa 30 km Külad: Araste, Avaste, Jädivere, Kausi, Kesu, KiviVigala, Kojastu, Konnapere, Kurevere, Leibre, Läti, Manni, Naravere, Oese, Ojapere, Paljasmaa, Palase, Pallika, Päärdu, Rääski, Sääla, Tiduvere, Tõnumaa, Vaguja, Vanamõisa, VanaVigala, Vängla Naabervallad: Halinga vald, Märjamaa vald, Kullamaa vald, Lihula vald, Koonga vald Ajalugu Raplamaa ajalugu Raplamaa ajalugu on pikk ja keerukas ning väga rikas mitmesuguste Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest, mis on pannud proovile raplamaalaste iseteadvuse ja initsiatiivikuse
Alguses sängitati surnuid asula territooriumil ja vahest ka põranda alla. Kiviajal ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili, tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid.) Pronksiaeg (hakati rajama erilisi maapealseid kivikalmed. Suurematest kividest ring ja selle keskele laotud kirst, peale väiksematest kividest küngas. nt Jõelähtme kivikalmed) Rauaaeg tarandkalmed(koosnesid kiviridadest või müüridest, nelinurkne, keskel surnu) (Jabara kalmed, Kojastu kalmed) -Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused) 13.sajandil oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel *Suurendas eestlaste eneseusku 1210a võiduga lõppenud Ümera lahing. . *Otsustav lahing toimus 1217a Madisepäeval viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega. See oli eestlastele muistse vabadussõja üks suuremaid kaotusi.
annaabi.ee 
