meritäht, püüab eranditult elussaaki. Tema saagiks langevad korallid, käsnad, limused, vähilaadsed, ussikesed ning pisikesed kalad. Oma hiljusejalakeste abil registreerivad meritähed vee kaudu saadavaid keemilisi signaale ning otsivad nende põhjal saagi üles. Verev meritäht on spetsialiseerunud liistaklõpuseste püügile ning tuleb toime isegi tugevasti sulgunud kodadega. Kodade avamiseks imeb ta end hiljusejalakestega kojapoolmete külge kinni. Seejärel hakkab ta neid laiali kiskuma. Kui poolmete vahele tekib pilu, topib meritäht sellesse oma väljapoole pöördunud mao ja seedib järk-järgult kogu limuse keha tema kojas ära. Pärast seda sopistub magu tagasi kehasse ja meritäht roomab uue ohvri otsingule, jättes endast maha karbi tühja koja. Rannakarpide kasvandustele põhjustavad meritähed olulist kahju, seetõttu on kasvanduste töös tähtis osa meritähtede tõrjel. PALJUNEMINE
Lõpustega hingavad vähid, enamik veetigusid, karbid, peajalgsed ja osa rõngusse. Lõpused on küll efektiivsed, kuid maismaal hingamiseks need ei kõlba, sest seal nende hingamispind kuivab. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Vähi hingamiselundid. Selgitus: Vähkide sulgjad lõpused on kaitstult pearindmiku kilbi all. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Karbi hingamiselundid. Selgitus: Karpide suured kurrulised lõpused paiknevad kojapoolmete vahel ja nad filtreerivad nendega ka toitu. Millistel selgrootutel on kopsud? Vees püsib hingamispind niiske, õhu käes kuivab see aga kiiresti. Seepärast on õhuhapniku hingamiseks sobivad elundid (kopsud ja trahheed) sügaval keha sees ja ühendatud välisõhuga vaid kitsaste avauste kaudu. Kuna kopsud pole otseses kontaktis kõigi kehaosadega, transpordib gaasi kopsude ja kudede vahel veri. Kopsud on avatud vereringega selgrootutel.